Tugispetsialistide põuda saame leevendada ka ise

Saaremaa laste ja perede tugikeskuse juht Aaro Nursi Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Praegune seis lastele tugiteenuste tagamisel on oluliselt parem kui eelmisel sügisel," ütles Saaremaa laste ja perede tugikeskuse juht Aaro Nursi Saarte Häälele. 

Tänavust sügist alustasime parema jalaga – soovime säilitada töörahu ja oma keskust edasi arendada. Hakkab ju Saaremaa vallavalitsus looma ühend-

asutust, kus meie tugikeskus, Kuressaare Perekodu ja Kallemäe kool (praeguse nimega Saaremaa toetava hariduse keskus) kokku pannakse. Soovime, et meil oleks selleks ajaks juba tugev tugikeskus. 

Kõige teravam teema on meie jaoks olnud ressursi ehk logopeedide, eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide jaotamine. Koole ja lasteaedu on ju palju, vald suur ja vahemaad pikad. Püüame olemasolevat ressurssi arvestades ja kombineerides endast maksimumi anda. 

Meie spetsialistide hulk on möödunud sügisega võrreldes siiski pisut kasvanud. Osa neist töötab täis- ja osa osalise koormusega. Üle poole meie spetsialistidest teeb kuni 0,5 koha koormuse ulatuses lisatööd, et tohutut abivajadust katta.

Abiks võib olla kaugteenus

Ideaal on muidugi selline, et iga haridusasutuse juures oleks tugispetsialist kohapeal. Paljudesse kohtadesse oleme spetsialisti ka saanud. Õnneks on meie töötajad olnud nii vastutulelikud ja paljud on nõus kohapeale sõitma. Mul on hea meel, et meil leidub spetsialiste, kel pole isegi täiskoormust, ent kes on nõus sõitma näiteks Mustjalga, Pärsamale ja põikama ka Kaalist läbi.      

Juba eelmisel aastal käivitusid meil vastuvõtud ka tugikeskuses. Kui Mustjala lapsel või Tornimäe õpetajal on vaja tugispetsialisti, keda kohapeal aga ei ole, siis saab ta abi meie keskusest. Koostöös vallavalitsuse ja piirkondlike teenuskeskustega tuleb lahendada ka transpordiküsimused. 

"Kui noor tugispetsialist peab nullist alustama ja elukoha otsima, valib ta Saaremaa asemel mõne teise koha."

Kolmas võimalus, kuidas keskus aidata saab, on osutada kaugteenuseid. Kevadisest koroonaajast saadud hea kogemus kinnitab, et teatud juhtudel saab teenust osutada distantsilt – kui see sobib lapsele ja spetsialistile ning on olemas tehnilised vahendid.

Koolide seisukohast tekitab kõige rohkem probleeme logopeedide nappus. Pole midagi parata: seitsmest-kaheksast logopeedist kogu maakonna peale jääb ilmselgelt väheks. Isegi kui meie keskus logopeede juurde leiaks, on neid palju puudu, eriti alushariduse osas. 

Valus, ent vajalik otsus

Seda hetke, kus saaksime panna kooli tööle täiskohaga logopeedi, ei tule paraku niipea. Seepärast tegime möödunud aastal valusa, aga vajaliku muudatuse – tõstsime logopeedid lasteaedadesse. Just seepärast, et varajane märkamine ja sekkumine jalad alla saaks ning probleemid, mis logopeedi abi nõuavad, kooli ei jõuaks. 

Need üksikud lapsed, kes koolipinki jõudes logopeedi vajavad, saavad seda abi tugikeskusest. Meie keskuses töötab logopeed Leelo Laus, kelle vastuvõtule saab aja broneerida tugikeskuse juhiabi Andra Tiigi kaudu. Koolis saavad lugemis- ja kirjutamisraskuste korral edukalt aidata ka eripedagoogid, kes on selleks saanud vastava väljaõppe. 

Võib ju küsida: kui ülikoolid tugispetsialiste aina juurde koolitavad, kuhu need logopeedid, psühholoogid, sotsiaal- ja eripedagoogid siis jäävad? Miks nad Saaremaale ei jõua? 

Sel probleemil on mitu tahku. Üks põhjus on nendele spetsialistidele pakutavates tingimustes. Kui varem napsati noored spetsialistid meditsiinivaldkonda, siis praeguseks on hariduses  neile pakutavad tingimused kohati isegi paremad: pikem puhkus, lühem töönädal. Ka töötasu on jõudnud tervishoius tegutsevate spetsialistide palkadele järele. 

Paraku on nii, et kui tugispetsialistiks õppinud noor inimene pole Saaremaaga seotud, siis ta siia pigem ei tule. Kes peab nullist alustama ja elukoha otsima, valib Saaremaa asemel mõne teise koha. Rohkem võiks motiveerida see, kui talle siit elamispinda või mingisugust toetust pakutaks. Seepärast on mul suur lootus valmivale valla üürimajale.

Põhjus, miks tugispetsialiste napib, on ka see, et töö ise on väga keeruline. Üksi tegutsedes ähvardab aga oht läbi põleda. Nii oligi üks tugikeskuse loomise mõte koondada kompetents ühte kohta kokku. Et tugispetsialistina tegutsev inimene teaks – ta ei ole üksi, vaid keskuses on hulk sarnase hariduse ja mõtteviisiga kolleege, kellega nõu pidada. Meie töötajad on meile ka kinnitanud, kui oluline see nende jaoks on.

Kuidas siis tugispetsialistide põuda leevendada? Üks võimalus oleks see, kui kõik need tugispetsialisti haridusega inimesed, kes praegu mõnes muus ametis töötavad, oma õpitud eriala juurde naaseks. Samuti võiks meie oma kogukonna inimesed minna tugispetsialistiks õppima ja siis siia tagasi tulla. Kõik nad on meie keskusesse teretulnud.

Meie keskuses tegutsevad inimesed on olnud väga tublid ja annavad endast maksimumi. Üksnes sellest paraku ei piisa, et tagada kõigile lastele abi, mida nad vajavad. Meie jaoks on tähtis partnerlus – hea koostöö nii koolide-lasteaedade kui ka peredega. Probleemi lahendamisel peavad oma panuse andma kõik ja otsima koos lahendusi.