Rannakalurid püüdsid aegade viletsaima saagi

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
PÜÜGIVAHENDID KOKKU: Martin Mai ja Rein Niit tõmbasid eile Nasval püügivahendite korrastamisega väga halva püügiaasta otsi vaikselt kokku.
PÜÜGIVAHENDID KOKKU: Martin Mai ja Rein Niit tõmbasid eile Nasval püügivahendite korrastamisega väga halva püügiaasta otsi vaikselt kokku. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

2020. aastal jäävad rannakalurite räimesaagid kaks korda väiksemaks isegi seniste kõige kehvemate aastate püükidest. 

Rannakalurite vilets aasta mõjutab omakorda nende suutlikkust küsida Saarte Kalandusest toetusraha oma tegevuse laiendamiseks, kuna olematu teenistusega ei saa maksta omaosalust. 

Numbrid räägivad rannapüügi ikaldusest selget keelt: 2020. aasta püük on vaid 70 tonni, viimasest viiest aastast on seni olnud viletsaim aasta 2018, kui püüti 155 tonni räime. Headel aastatel on saagid kaugelt üle 300 tonni. Eranditult kõik Saarte Häälega rääkinud kalurid ja kalandusega seotud inimesed ütlesid, et numbriliselt on tegu aegade viletsaima aastaga. 

“Kui ma teaks vastust, ma ütleks,” kinnitas rannakalur Martin Mai eile Nasva paadisillal, kus ta merest väljatoodud püügivahendeid kokku pani. Tema sõnul kevadel püüki praktiliselt polnud. 

“Kui ma teaks vastust, ma ütleks.”

- Martin Mai

Kalurite kehvast kevadest annab omamoodi märku ka see, et Saarte Kalandusest küsitakse üsna vähe projektitoetust. Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp arvab, et selle põhjuseks ongi kasin püük, mis on pannud kalureid püksirihma pingutama.  Kalapüügitoodete väärindamiseks mõeldud meetmest küsiti toetust vaid kokku 55 000 eurot, kuigi pakkuda oli 144 000 ringis. Selle meetme alla kuuluvad kaluritele mõeldud töövahendid, nagu külmutusseadmed, transpordivahendid. 

Foto: Graafika: LIINA ÕUN

Kalakehvade aegade tõestuseks läks aga 138 000 euroga lõhki majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud meede. Heino Vipp selgitas, et selle rea pealt jagatakse raha kõrvaltegevuste arendamiseks, mis hoiaksid inimesi kalanduse juures, kui pole püügihooaeg või kui kala ei ole. Üks taotleja küsib raha näiteks mobiilse pillirookahlude puhastamise ja pakkimise liini jaoks, teine ekskavaatori jaoks. Selles meetmes oli raha anda 170 000 eurot, ent küsiti üle 200 000. Enamik rahast jääb üle kalasadamate arendamise meetmes, kus saadaolevast 309 000 eurost küsiti kokku vaid 84 000 eurot. 14 000 eurot jäi üle sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi jaoks mõeldud realt. 

Saarte Kalanduse juht ütles, et asjade selline asjade käik oli oodatav ning tegelikult tuli taotlusi olukorda arvestades isegi hästi. 

Heino Vipi sõnul ei pruugi kõik taotlused toetust ka saada, mistõttu liigub Saarte Kalanduse järgmisesse rahataotlusvooru edasi sadadesse tuhandetesse ulatuv jääk. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles