Parvlaevaliiklus kui püsiühendus

Parvlaev Tõll
Parvlaev Tõll Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Peatselt saab parvlaevaliiklus endale uue juhi. Sellega seoses oleks mõistlik meelde tuletada, kas kõik head mõtted on ka realiseerunud," kirjutab Väinamere Liinide endine juht Urmas Treiel. 

Urmas Treiel
Urmas Treiel Foto: Saarte Hääl

Lubage alustada Saaremaa Laevakompanii meeskonna 2008. aastal loodud suurest pildist. 

Algne visioon tundus selle aja kohta naiivne: ühendus saarega on kiire ja mugav. Aga unistus sai realiseeritud. Uued laevad, kiire graafik, e-pilet, e-sadam viisid parvlaevaühenduse tasemele, mida sellel ajahetkel võis eeskujuks tuua kogu maailmas. Ja see mudel töötab täna pea muutmata kujul. 

Edust innustatuna julgesime unistada veelgi suuremalt ja arutasime, kuidas Saaremaale omast rahu ja turvatunnet üle kanda ka mandril autosõidule sadamasse. 

Sellest kasvas välja järgmine visioon: parvlaevaliiklus kui püsiühendus.

2010 väljapakutud parvlaevaühenduse arendamise II etapp koosnes kolmest sambast:

  • sõidukipilet – lihtne hinnakiri 
  • tihe graafik 
  • öised reisid – ööpäevaringne liiklus

Sõidukipilet kui sillapilet oleks ühe auto kohta pilet, mis sisaldaks kõiki reisijaid. Jalgsireisijad (miks mitte ka bussiga reisijad) võiksid üldse tasuta üle saada, sest pudelikaelaks pole mitte reisijate arv, vaid raud ehk tekipind. 

Rohkem reisijaid, vähem sõidukeid

Reisijapiletitest saamata jäänud tulu jaotuks sõidukite peale ära. Reisijate suhe sõidukitesse on pidevalt vähenenud ja jõudnud 2,3 reisijani sõidukis (sh bussid). Rahaliselt oleks pilet kallim sõidukite puhul, milles on vaid üks reisija (reeglina suurema maksevõimega inimesed), võidaksid aga grupis reisijad (üliõpilased, suured pered, vähemjõukad). 

Kindlasti suureneks autodes keskmine reisijate arv, mille tulemusena sõidaks väiksema sõidukite arvuga suurem arv reisijaid – saame rääkida otseselt keskkonnahoiust ja ühistranspordi põhimõtte rakendamisest. Suureneks sotsialiseerumine – inimesed suhtleksid rohkem ja otsiksid võimalusi autodesse koonduda. 

"Pudelikaelaks pole mitte reisijate arv, vaid raud ehk tekipind." 

Soodustuse saaks sõiduk tänastel alustel ja pole vahet, kas reisijateks on oma pere või sinuga reisivad mandrisõbrad. 

Sõidukipileti rakendamine tagab lihtsa hinnakirja ja pileti saab soetada e-keskkonnas poole väiksema sammude arvuga. Pead soetama vaid ühe pileti sõidukile. Idee pole uus, kogu Soome siseveteliinid sõidavad just sõidukipileti põhimõttel.

Tihe graafik (35 min) aastaringselt (aktiivse liikumise ajal). Tooks siinkohal olulisena välja järgmised aspektid: turvalisus, vaimne tervis, aga ka keskkonnahoid.

Vaimne tervis – tänapäeva üks hea külg on, et vaimse tervise olulisus on oluliselt suuremal määral teadvustatud. Laevale sõites saadab enamikku mõnus rahutunne, kohe saab jalga sirutada, nüüd on teada, millal koju, hotelli või külla jõuad. Selline tunne võiks saata reisijat juba Tallinnas. 

Sa ei pea ummikutes mõtlema, kas ikka jõuad õigele laevale. Tallinnast välja sõites sa tead, et ei pea kihutama, sõidad rahulikult 10 km tunnis aeglasemalt ja seetõttu on sõit turvaline. Sa tead, et kohe väljub uus laev ja tänu tihedale graafikule on laeval ruumi ja saad ka mõnusamalt oma toidu kätte.

Keskkonnahoid – arvan, et on ainest keskkonnaalaseks uuringuks: mis on keskkonnasäästlikum, kas praamile ruttavate autode suurem kütusekulu (reeglina kipub sõidu start ikka hiljaks jääma ja tuleb kiiremini sõita) või tihedama graafikuga kaasnev suurem kütusekulu. 

Aeg on küps hüpata taas edasi 

Endise asjaosalisena tean, et tegelikult on reisi peale kulutatav kütusekogus uskumatult väike ja reisiga kaasnevad lisakulud on marginaalsed. Ja seda eriti nüüd, kui laevad ehitatakse ümber osaliselt roheelektrile, mida saadakse kohe kõrval asuvatest tuulikutest.

Lisame siia juurde veel ööpäevaringse liiklemise tarbeks öised reisid. Otsustajad peavad aru saama, et need reisid ei pea olema majanduslikult tasuvad, vaid neid peab vaatlema aspektist, et saarlastel oleks tagatud mandriinimestega võrdne liikumisvabadus. Ka meie tahame kontserdilt või lennukilt tulles ööseks oma voodisse jõuda.

Täna, tavareisijana, kiidaksin kõik need 10 aastat tagasi väljapakutud ideed kahel käel heaks. Aeg on küps hüpata taas 10 aastat edasi. 

Tagasi üles