/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/08/28/12507421t1h7ebd.jpg)
Kui siiani oli külaraha ette nähtud kõigile Saaremaa küladele, siis uuel aastal tuleb raha saamiseks läbida taotlusvoor.
Vald külaraha enam igaühele ei anna
Saaremaa abivallavanem Kristiina Maripuu ütles, et järgmisel aastal võiks Saaremaa vald hakata külaraha jagama taotlusvoorupõhiselt, mis muudaks toetuse küla kohta suuremaks. Seni oli külaraha broneeritud vaikimisi igale külale. Aleviku- ja külaraha taotlemise eelduseks on kehtivate volitustega vanema olemasolu.
Koroonaviirusest tingitud eelarvekärbete tõttu Saaremaal sel aastal aleviku- ja külaraha ei makstud. Järgmisel aastal tahab vald taastada nii aleviku- kui ka külaraha kogusummas 40 000 eurot ning ka külaelu toetuse kogusummas 50 000 eurot. Külaraha ja külaelu toetusvooru summad on eelarve projekti lisatud, kuid saavad kindlalt paika siis, kui volikogu on 2021. aasta eelarve kinnitanud.
Maripuu rääkis, et hiljemalt veebruaris tuleb vallavolikogu päevakorda aleviku- ja külavanema statuudi muutmise eelnõu. Eesmärk on muuta vanema valimine võimalikult lihtsaks ilma liigse bürokraatiata. Lihtsamaks muutub vanema valimise koosoleku kokkukutsumine ja kvooruminõue kaob ära. Samuti antakse ette protokollinäidis, dokumentide koostamise tähtaeg pikeneb ning küla- ja alevikuvanemaid hakatakse kutsuma ka osavalla- või kogukonnakogu koosolekutele.
Vallavalitsus plaanis muuta statuuti juba märtsis, kuid paraku tuli koroonakriis vahele, ütles Maripuu.
Ka tahab vallavalitsus algatada külaelu teemade käsitlemiseks valdkondliku arengukava. Arengukava algatamine oli 28. oktoobriks kavandatud Saaremaa valla külaelu ümarlaua päevakorras. Kuna ümarlaud lükkub viiruseohu tõttu edasi, koostas vald asenduseks veebiküsimustiku, mis on leitav https://tinyurl.com/saaremaavald ja valla kodulehelt www.saaremaavald.ee.
Küsimustik on aktiivne 31. oktoobrini ning lisaks valdkonna arengukava vajalikkuse hindamisele saab ära nimetada ka selle, mis on oma piirkonna külaelus hästi, ja ka selle, mis takistab ja vajab lahendusi. Seni laekunud vastustest nähtub, et valdkondlikus arengukavas saab selgemalt lahti mõtestada külaelu toetamise, külavanema rolli, koostöö ja paljud muud küsimused, märkis Kristiina Maripuu.