/nginx/o/2020/11/02/13451873t1h7a62.jpg)
Kuidas Ita Ever ütleski: "Ära vihasta, ainult vaata ja imesta!" Järgneva loo osas aga ei oska väga ei nutta, naerda ega imestada. Nimelt sõidan esmaspäevast reedeni tööle ja lastega kooli-lasteaeda ühte teed pidi. Ühel päeval vaatan: näe, kilekott vedeleb tee ääres, ilmselt kuskilt plehku pannud, teinepäev lähen korjan ära.
/nginx/o/2020/11/02/13451877t1hc6e8.jpg)
Tuligi see päev, kui läksin ära korjama. Ja kilekoti sisu tekitas minus mitmeid küsimusi, mida saab siduda nii Muhu traditsioonide, ajaloo kui ka kultuuriga. Ja nagu tähelepanu juhiti, et miks mitte ka läheneva keltide suurpühaga.
Ühe sõnaga, kilekotis oli surnud kukk, pea otsas ja puha. Siit minu küsimused: kui pead kukkesid-kanu, siis mida teed Muhus, kui kukk ära sureb? Kas on tavapärane komme ta kilekotti pista ja maantee serva poetada? Või käis rebane poes, pidi mingi sekkumise tõttu saagi teepervele poetama ega ole veel jõudnud järele tulla? Või valmistus kukk tõesti keltide pühaks ja hakkas valitud kostüümis sõbrale külla minema, kuid unustas õhuaugud ja..?
Ootan arvamusi – lihtsalt et ennast harida ja vahest ka selleks, et teada saada, mida veel peaks jäätmekäitluse võimaluste ja vajaduste alla lisama. Kas korraldatud kukevedu? See viimane variant ei ole minu enda väljamõeldis, au läheb kolleegile.