Kas Eestil on õigus Estoniale sukelduda?

Alexander Lott Foto: Erakogu

“Kui Rootsis ja Soomes kehtestatud Estonia hauarahu seaduste kategoorilisem sõnastus osutub riiklikele uuringutele takistuseks, on piisava poliitilise tahte korral neid võimalik muuta,” kirjutab Norra mereõiguse keskuse teadur ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor, abrukalane Alexander Lott Postimehes.

Seoses augu avastamisega Estonia laevakeres on Eesti otsustanud korraldada uue uuringu laevahuku põhjuste täpsustamiseks. Rootsi lubas uuringu käigus Eestiga tihedat koostööd teha. Samas on Rootsis tekkinud debatt selle üle, kas 1995. aastal sõlmitud hauarahuleping võib osutuda koostööle takistuseks, keelates riiklikud sukeldumised Estonia vraki juurde.

Prokurör Helene Gestrini hinnangul välistab hauarahulepingu alusel Rootsis vastuvõetud seadus sukeldumise Estoniale ka riikliku uuringu raames. Siseminister Mikael Damberg märkis, et kui uuringuteks on vaja Estoniale sukelduda, võib Rootsil olla selleks esmalt vaja hauarahulepingust lahkuda. 

Lepe ei välista merepõhjas riiklikke uuringuid

Kristlike demokraatide kaitsepoliitika kõneisik on leidnud, et laevavraki uueks uurimiseks oleks mõistlik hauarahuleping lõpetada. Nii kutsus hiljuti ka Postimehe veergudel Rootsi riigiametnik Karl Gustaf Scherman sõlmima uut hauarahulepingut, mis vastaks praegusele tegelikkusele ega keelaks riiklikke uuringuid Estonia vraki juures.

Hauarahuleping on preambuli järgi kantud sihist kaitsta “katastroofiohvrite viimset puhkepaika mis tahes rüüstetegevuse eest”. Seetõttu kohustab leping osutama riike Estonia vrakile “kohast austust”  ja “kehtestama seadused, mille eesmärgiks on viimase puhkepaiga rahu häiriva mis tahes tegevuse, eelkõige sukeldumise või muu vrakist või merepõhjast laevahukuohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva tegevuse tunnistamine kuriteoks”.

Ilmselgelt ei saa riiklikke uuringuid, mis on kantud laevahuku põhjuste väljaselgitamise püüust ja seeläbi meresõiduohutuse parandamise eesmärgist, liigitada mis tahes rüüstetegevuse alla. Kas laeva lipuriigi juhitud riiklikud uuringud laevahuku põhjuste sekgitamiseks häirivad aga katastroofipaiga rahu? Heast usust lähtudes ei näe ma mingit alust seda karta. Nõustun Soome mereõiguse professori, ahvenamaalasest kolleegi Henrik Ringbomiga, et riikliku uuringu korraldamine Estonia vraki juurde jääb väljapoole hauarahulepingu reguleerimisala.

“Paraku ei suudaks mis tahes uus leping kõrvaldada praeguse hauarahurežiimi peamist puudust – siduvust üksnes oma osalisriikidele.”

Kui ka lähtuda vastupidisest tõlgendusest, võib riikliku uuringu raames sukeldumise lubatavuse hindamisel hauarahulepingu järgi aluseks võtta kriteeriumi, kas tegevusega häiritakse laevahuku ohvrite viimse puhkepaiga rahu. Hauarahuleping võimaldab seega teatud paindlikkust otsustamisel selle üle, kas sukeldumine Estonia vraki juurde on lubatud. 

Kuna tõlgendamise teel on võimalik ületada vastuolud riikliku uuringu lubatavuse küsimuses, puudub uue hauarahulepingu järele tegelik vajadus.

Teisalt ei välista eeltoodu, et Eesti võimalik sukeldumine Estonia vraki juurde läheb vastuollu Soome või Rootsi seadustega. Kummaski riigis on hauarahulepingu alusel 1. juulist 1995 jõus Estonia hauarahu seadus, mis keelustab kategooriliselt sukeldumise vraki juurde. Eesti samasugust eriregulatsiooni kehtestanud ei ole.

Eeskätt Rootsis kõlanud seisukohtade tõttu ei ole välistatud olukord, kus riigid hauarahulepingu kitsendava tõlgenduse tõttu ei pea võimalikuks vrakile sukelduda, kuigi sukeldumise vajalikkuse suhtes võivad nõustuda. Kui see toob päevakorda hauarahulepingu lõpetamise küsimuse, tuleb kokku leppida Estonia vraki uues kaitserežiimis.

Kas sellises olukorras võib olla lahenduseks praeguse hauarahulepingu lõpetamine, nagu Rootsis on leitud, ning uue ja paindlikuma lepingu sõlmimine?

Paraku ei suudaks mis tahes uus leping kõrvaldada praeguse hauarahurežiimi peamist puudust – siduvust üksnes oma osalisriikidele. Seetõttu ei oleks võimalik haua- ja vrakirüüstajaid ka uue lepingu sõlmimise korral ühetaoliselt vastutusele võtta.

Küsimus on eelkõige poliitilises tahtes

Kui Rootsis ja Soomes kehtestatud Estonia hauarahu seaduste kategoorilisem sõnastus osutub riiklikule uuringule takistuseks, on piisava poliitilise tahte korral võimalik neid muuta. Kui seegi peaks sisepoliitiliste protsesside tõttu (nt hauarahulepingu kitsendava tõlgenduse tõttu) osutuma ootamatult keeruliseks, saab hauarahulepingust naabrite üksmeelse poliitilise tahte korral ka välja astuda. Kuigi Rootsi poliitikud ja riigiametnikud on sellise võimaluse hiljuti kõne alla võtnud, on selle realiseerumine praktikas siiski vähetõenäoline.

Estonia vrakk asub Soome majandusvööndis ja mandrilaval, kus mereõiguse konventsiooni järgi ei ole ühelgi riigil võimu rüüstajate karistamiseks.

Hauarahulepingu asendamiseks või täiendamiseks on Soomel aga võimalik mereõiguse konventsiooni ning riigisisese Estonia hauarahu seaduse alusel luua kaitsevöönd, mis pakub üldist ja tõhusat kaitset haua- ja vrakirüüstajate vastu. Erinevalt praegusest kaitserežiimist ei välistaks selline kaitsevöönd uurimuslikke sukeldumisi (eraviisilisi või riiklikke), kui nendeks on saadud Soome luba.

Saarte Hääl avaldab loo lühendatult.

Täispikka teksti saab lugeda siit