ANALÜÜS ⟩ Kuidas on Kuressaare krundipiirid muutunud ajas?

Kokku analüüsiti ajalooliste kaartide põhjal 532 kinnistu piire Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal. Foto: Muinsuskaitseamet

Alates eelmisest Alates eelmisest aastast on Saaremaal käimas Kuressaare muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamine. Uue kaitsekorra eesmärgiks on kokku leppida, mis on need muinsuskaitselised väärtused, mida tuleks Kuressaares hoida, millistes piirides ja kuidas seda täpsemalt teha.

Nende põhimõtete väljatöötamiseks viisime läbi Kuressaare ajalooliste krundipiiride kaardianalüüsi, mille alusel saab hinnata, millisest ajastust krundid pärinevad, kui suur on erinevatest ajaperioodidest säilinud struktuuri osakaal, kus see on säilinud koos samast perioodist pärit hoonetega.

Edasi saab selle teadmise alusel hinnata säilinud väärtusi muinsuskaitseala kui terviku kontekstis – kas ja mis ulatuses vana krundistruktuur vajaks kaitset tulevastele põlvedele pärandamiseks.

Antud analüüsis on kasutatud vaid ajaloolisi katastrikaarte ning seega ei ole tegemist absoluutsete dateeringute vaid pigem kümnendite, vanemate kaartide puhul isegi sajanditega. Seega uute allikate lisandumisel kindlasti aja jooksul pilt mõnevõrra täpsustub.

Kuidas kaitsta Kuressaare vanalinna?

Arutelu Kuressaare muinsuskaitseala piiride ja hoonete väärtusklasside üle on kavas 29. novembril algusega kell 11 Kuressaare kultuurikeskuses. Arutelust tuleb ka videoülekanne. Keskustelule järgneb ringkäik Allee ja Uus-Roomassaare tänaval.

Vaata lisaks: www.muinsuskaitseamet.ee/kuressaarekaitsekord 

Ajaloolise allikmaterjalina kasutati Rahvusarhiivi digiteeritud kaardikogus (http://www.ra.ee/kaardid/) olevaid Kuressaare linna plaane ja kaarte aastatest, 1695 (EAA.3742.1.189 leht 3),1765 (täiendatud 1766 ja 1784; LVVA.6828.4.518 leht 1), 1790 (hinnanguline; LVVA.6828.4.521 leht 1), 1803, 1911 (LVVA.6828.4.525 leht 1) ning 1939 (SAMA.451.1.338).

Krundipiire analüüsiti ajaloolise geoinfosüsteemi abil, milles esmalt ajaloolised kaardid georefereeriti ehk seoti tänapäevase Eesti koordinaat-teljestikuga ning seejärel asetati eriaegsed kaardid kihtide kaupa üksteise peale, mis võimaldas võrrelda ruumis ja ajas toimunud muutusi.

Analüüsist jäid välja hoonestamata rannaalade kinnistud. Kokku analüüsiti ajalooliste kaartide põhjal 532 kinnistu piire Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal.

Vanimad krundipiirid on püsinud muutumatuna 18. sajandi teisest poolest

Kõige varasemad kaardiandmed Kuressaare linna kruntidest ja kvartalitest pärinevad 1695. aastal koostatud kaardilt (EAA.3742.1.189 leht 3), kuid sellele on kantud vaid üksikud krundid ning kogu vanalinna ala ühtlaselt nende andmete põhjal kaardistada ei ole võimalk.

Siiski on võimalik tuvastada, et 17. sajandi kruntidest on tänaseni säilinud vähemalt Kohtu tn 1 ja Kauba tn 12 krundid (joonis 2).

Joonis 2. Kuressaare krundid ja kvartalid 1695. aastal, punasega märgitud krundid, mille piirid on veel säilinud. Foto: Muinsuskaitseamet

Kõige varasem kaart, mis võimaldab analüüsida muinsuskaitsealal paiknevate kruntide struktuuri tervikuna, pärineb aastast 1765 (täiendatud 1766 ja 1784; LVVA.6828.4.518 leht 1).

Võrdlus tänapäevase katastrikaardiga näitas, et Kuressaare muinsuskaitsealal on tänase päevani säilinud vähemalt 8 krunti, mille piirid alates 18. sajandi II poolest on püsinud praktiliselt samad. Neid piire tuleb võtta siiski tinglikult, sest kaart ei põhine triangulatsioonil ning ei ole päris sama täpsusastmega kui tänapäevased kaardid.

Samas võimaldab kaart siiski ära markeerida vanalinna vanimad krundid, millest neli ajaloolisemat krunti jäävad Kauba ja Kohtu tänava piirkonda (joonis 1).

Foto: Muinsuskaitseamet

18. sajandi II poole kaardil on väga hästi jälgitav Kuressaare vanalinna kvartalite struktuur ning tänavavõrk, mis on selleks ajaks suures osas juba väljakujunenud ning paljuski säilinud tänapäevani muutmata kujul.

18. sajandi lõpust on meieni jõudnud veel üks huvitav ja informatiivne Kuressaare linna kaart, kus lisaks kruntidele on märgitud ka hooned ning nende ehitusmaterjal (kivi, puu). Samuti on kaardile detailsemalt märgitud piiskopilinnuse hooned ning kaitserajatised. Kruntide analüüs näitas, et 18. sajandi lõpust on oma algse kuju tänaseks säilitanud vähemalt 10 krunti (joonis 3). Seega on meil andmeid 18 krundi kohta, mille ajaloolised piirid on linnaruumi jäädvustunud 18. sajandi teisel poolel.

Joonis 3. Kuressaare vanalinna krundid, mis on säilitanud oma ajaloolise kuju alates 18. Sajandi lõpust. LVVA.6828.4.521 Foto: Muinsuskaitseamet

Ajaliselt järgmine kaart, mis võimaldab jälgida Kuressaare muinsuskaitsealal paiknevate kruntide struktuuris toimunud muudatusi, on koostatud 1803. aastal. Kuna ajaline kattuvus eelneva kaardiga on sisuliselt sama, siis linnaruumist suuri muutusi ei ole toimunud ning antud kaardi põhjal võib tuvastada 6 ajaloolist krunti, mis vahepealsel ajal on lisandunud ja ka tänaseni säilinud.

20. sajand tõi suured muutused, kuid ajalooline tänavavõrk on säilinud tänaseni

19. sajandi II pool oli Eesti linnade arengus intensiivne periood ning 20. sajandi alguses koostatud kaardid iseloomustavad neid arenguid kõige ilmekamalt. Kuressaare kohta on sellest perioodist väga hea kaart aastast 1911. Linn laienes pea kõikides suundades ning 19. sajandi II poolt iseloomustavad korrapäraselt välja mõõdetud krundistruktuur ning sirgjoonelised tänavad.

19. sajandist on oma ajaloolise ruumikuju säilitanud vähemalt 22 krunti Kuressaare muinsuskaitsealal (joonis 4). Ridamisi on ajaloolis krunte sellest ajast säilinud Suur-Põllu ja Aia tänaval ning Uuel tänaval.

Joonis 4. Kuressaare linn aastal 1911. 19. Sajandi jooksul kujunenud ajaloolised krundid on märgitud kollasega. LVVA.6828.4.525 Foto: Muinsuskaitseamet

​Võrdluses 1790. ja 1803. aasta linnplaanidega on enne esimest maailmasõda toiminud aktiivne linnaruumi arendamine ning võib tuvastada olulisi muudatusi krundipiiride dünaamikas krunte nii liidetud, jagatud kui ümbermõõdetud. Samas on vanalinna alal muutumatuna säilinud ajalooline tänavavõrk ning kvartalite struktuur.

Väga hea ja täpne Kuressaare vanalinna osa kattev katastriplaan on koostatud aastal 1939 ning võimaldab analüüsida kahe maailmasõja vahel toiminud linnaruumi arenguid. See kaart võiks olla ka üheks aluseks, mille põhjal tulevikus teha otsuseid Kuressaare vanalinna puudutavate kruntide osas.

Kahe sõja vahelisest perioodist on tänaseks säilinud vähemalt 48 kinnistu ajaloolised piirid. Näiteks on sellel ajal kujunenud mitmed Suur-Põllu, Väike-Põllu, Suur-Sadama ja Väike-Sadama tänavate krundid (joonis 5).

Joonis 5. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kujunenud krundid Suur-Põllu, Väike-Põllu, Suur-Sadama ja Väike-Sadama tänavate piirkonnas. SAMA.451.1.338 Foto: Muinsuskaitseamet

Kõige ulatuslikumad krundipiiride muutused Kuressaare muinsuskaitsealal on toimunud pärast II maailmasõda. Võrreldes ajaloolistel kaartidel kujutatud krundipiire tänapäevastega näeme, et vähemalt 435 krunti Kuressaare muinsuskaitsealal on oma piirid saanud alles pärast 1945. aastat.

Kõige ulatuslikumad krundipiiride muutused Kuressaare muinsuskaitsealal on toimunud pärast II maailmasõda. 

Kokkuvõtteks (joonis 6): ajalooliste katastriplaanide võrdlus näitas, et ajavahemikul 1695–1939 on mingist perioodist oma algse ruumikuju säilitanud kokku vähemalt 96 Kuressaare muinsuskaitsealal olevat krunti, mille terviklikkust tuleks kaitsta kui ajaloolist väärtus – 17. sajandist on neid 2; 18. sajandist on neid 18, 19. sajandist 28 ning 20 sajandi esimesest poolest vähemalt 48.

Joonis 6. Kuressaare muinsuskaitsealal olevate kinnistute ajaline dünaamika tänases linnaruumis. Foto: Muinsuskaitseamet