Abordivastased, kas me elame 19. sajandil?

Maria Mägi-Rohtmets Foto: Pm

"Abortide keeld ei vähenda abortide hulka, vaid muudab selle "nähtamatuks“, kirjutab vandeadvokaat ja kahe lapse ema Maria Mägi-Rohtmets.

Riigikogu erakondade katuseraha jagamise teema on alati kirgi kütnud. Seekord otsustasid koalitsioonierakonnad sättida oma  ettepanekud ühte nimekirja, näidates nii oma ühiseid soove ja eelistusi. Keskerakonna, Isamaa ja EKRE kaalutletud soov on pakkuda katust abordivastasusele. Nii saab suurima toetuse, 171 000 eurot, alles neli kuud tagasi loodud abordivastane liikumine MTÜ Elu Marss. 

See kristlik organisatsioon, kelle tegevus on suunatud traditsioonilise pere ja sündimata elude kaitseks, on siiani avalikkusele teada vaid kui augusti lõpus toimunud abordivastase meeleavalduse korraldaja. 

Sattusin juhuslikult samal ajal Kunstihoonesse näitust vaatama ega suutnud imestada, mis jutt Vabaduse platsile paigutatud lavalt mikrofoni kaudu kõlas. Rääkis paatoslikkust täis naisterahvas. Jäin seisma nagu soolasammas ega taibanud, kuhu ma sattunud olen: kui kodunt tulema hakkasin, oli aasta 2020, Vabaduse platsil kõlanud jutu järgi toimunuks miiting aga justkui üle-eelmisel sajandil. Miks ühtäkki selline mure ja vaev aborditeemadel? Meie riigis ega okupatsiooniajal pole see iial teema olnud. Mis urkast see välja tõmmati?

Tuleb välja, et suvine miiting polnudki üks sajandite tagune eksirännak Vabaduse platsile, vaid EKRE eestvedamisel valitsuserakondade tänasesse päeva leitud oluline ühiskondlik probleem. Teistest seni teatutest veelgi olulisem, nagu näha ühisnimekirja eelistustest.

Nn katuserahade jaotus annab kõige selgemalt sõnumi, mis on praegusajal riigijuhtidele oluline. Vastloodud MTÜ Elu Marss toetus (171 000) on kaks korda suurem kui näiteks toetused MTÜ-le Eesti Vähiliit (40 000), MTÜ-le Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (18 500) ja Toidupank (5000) ühtekokku. Avalikult näidatakse, millised on valitsejate prioriteedid.

Osa inimõigustest

Niisiis saavad inimesed teada, et valitsuse ja riigikogu enamuse hinnangul on sügisel 2020  Eesti suurim probleem  naised ja abort! Mis siis meie rahva vabaduse teekonnal  juhtunud on? Tõsiasi on, et alates Eesti taasiseseisvumisest on omal soovil tehtud abortide arv Eestis pidevas languses. Viimase kümne aasta jooksul on  abortide arv langenud poole võrra.

Sotsiaalminister Tanel Kiik arvab, et "arusaadavalt ei tee ükski pere sellist otsust kergekäeliselt, selliste perede ründamine, halvustamine pole väärikas". Ja ometi esitavad koalitsioonierakonnad ühiselt olulisima "regionaalse investeeringuna" tegevustoetuse abordivastasele mittetulundusühingule.

Me elame 21. sajandil ja õigus abordile, sh abordi kättesaadavus, on elementaarne osa inimõigustest. Eestis tehakse tuhande viljakas eas naise kohta 14 aborti ja see näitaja on veel madalam vaid Põhjamaades. Kui me siiski ütleme, et Eestis tehtud abortide arv on probleem, siis on "probleemil" ka teaduspõhiseid lahendusi.

Nimelt näitavad teadusuuringud, et abortide arvu vähendavad meetmed on eelkõige kõiki hõlmav ja teaduspõhine seksuaalharidus, ühiskondlik tugi, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavus. Miks me siis sinna rahaliselt ei panusta? Alustuseks võiks näiteks hakata koguma infot, mis põhjustel naised tegelikult aborti teevad. Kui alates 1991. aastast arvestatakse eraldi omal soovil ja meditsiinilistel näidustustel tehtud aborte, siis "omal soovil" tehtud abortide puhul tuleks anda naistele võimalus oma raske valiku põhjus öelda – olgu see siis majanduslik, partneri puudumine vm. Arstide sõnul on sagedasim abordi põhjus eostaja ehk siis mehe soov. Naine on paraku oma kehaga seal vahel.

Kui see ajaloopaunast väljaurgitsetud teema on tõesti ühtäkki meie riigi ja ühiskonna oluline teema, mida MTÜ Elu Marss elu eest ja korralikult rahastatult ajama hakkab, siis on asi naljast kaugel.

Abortide keeld ei vähenda abortide hulka, vaid viib selle "nähtamatuks". Kunagi leiti vastsündinuid soodest ja rabadest ning sünnitanud või rasedaid naisi allikaist. Sinna oli neid igavesele unele sundinud traditsiooniline arusaam abielust ja hukkamõist väljaspool seda aset leidnud armastuse suhtes. 

Rahvatervise garant

Teadusuuringud ütlevad, et abortide koguarv keelamise tulemusel ei vähene. Lisanduvad salaja tehtud abordid, mis on tõsine oht naiste tervisele – selliseid aborte tehakse antisanitaarsetes ja amatöörlikes tingimustes. Ohtu seatakse nii naise vaimne kui ka füüsiline tervis. Kas tõesti on see debatt, mida tuleb pidada aastal 2020? Abordi kättesaadavus on üks rahvatervise garantidest. Loomulikult, juhul, kui aborti teinud fertiilses eas naiste tervist enam hakatakse 2021. aastast alates rahvatervise hulka lugema.

Mu sisetunne ütleb, et abordivastaste sedavõrd suures summas rahastamine on kantud sisulisest soovist anda katust abieluteemalise referendumi "õiges suunas" tõukamiseks.

Ühele asjale juhin veel tähelepanu. Aasta 2020 tõi kaasa viimaste aegade sügavaima kriisi – Covid-19 epideemia. Meie meditsiinisüsteem on viimase piiri peal. Meie turismisektor on sügavas kriisis. Paljud koolid on suletud. Enesetappude arv tõuseb ja vaimse tervise probleemid süvenevad. Riigimeestelt ja -naistelt ootaks sellel erakordsel ajal erakordset vastutustundlikkust. Ootaks pühendunud tegutsemist kriiside lahendamisel ja oma inimestele turvatunde tagamist. Üks selline riigimehelik tegu on suunata raha valdkonda, mis lahendab päris probleeme, näiteks toetada vaimset tervist. Seda läheb päris inimestel päriselt vaja. Eriti praegu, kus pingeid tekib ja tekitatakse pidevalt juurde.