/nginx/o/2021/01/15/13579078t1h2996.jpg)
See täht, mida lapsed veel tänapäevalgi Saaremaal kriipsuga ö-ks nimetavad, hakkas Saaremaal kinnistuma pea 50 aastat pärast seda, kui keelemees Otto Wilhelm Masing oli arvamusele jõudnud, et eesti keeles oleks vaja üht kurguhäälikut tähistavat lisatähte.
1871. aastal Kuressaares välja antud aabitsaraamatus on õ-täht sees. Samamoodi 1873. aastal Pöide pastori Nikolai von Nolckeni koostatud aabitsas. Tartu ülikooli eesti fonoloogia teaduri Külli Prillopi hinnangul õppisid seega tänapäevalgi ö-tähe ohtra tarvitamise poolest tuntud saarlased kirjakeelset õ-tähte kasutama 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel.