AJA LUGU Kuidas saarlastele õ-täht toodi

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
ESIMENE: Üks esimesi selgeid õ-tähti vallakohtu protokollides on kirjutatud õpetaja Masingu poolt, kes ise tuli saarele mandrilt.
ESIMENE: Üks esimesi selgeid õ-tähti vallakohtu protokollides on kirjutatud õpetaja Masingu poolt, kes ise tuli saarele mandrilt. Foto: SH

See täht, mida lapsed veel tänapäevalgi Saaremaal kriipsuga ö-ks nimetavad, hakkas Saaremaal kinnistuma pea 50 aastat pärast seda, kui keelemees Otto Wilhelm Masing oli arvamusele jõudnud, et eesti keeles oleks vaja üht kurguhäälikut tähistavat lisatähte. 

1871. aastal Kuressaares välja antud aabitsaraamatus on õ-täht sees. Samamoodi 1873. aastal Pöide pastori Nikolai von Nolckeni koostatud aabitsas. Tartu ülikooli eesti fonoloogia teaduri Külli Prillopi hinnangul õppisid seega tänapäevalgi ö-tähe ohtra tarvitamise poolest tuntud saarlased kirjakeelset õ-tähte kasutama 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel. 

Prillopi sõnul konkreetseid käske, kokkleppeid ega suuniseid õ kasutuselevõtuks polnud. “Ju see tähemärk tundus eestlastele loomulik ja iseenesestmõistetav,” arutleb keeleteadlane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles