Saarlased ja hiidlased ühte malevasse? Muidugi!
/nginx/o/2021/03/04/13663176t1h7ed3.jpg)
“Kaitseliidu Saaremaa maleva ja Hiiumaa malevkonna liitmine oleks riigikaitse seisukohalt vajalik samm,” ütles Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Gunnar Havi Kadi raadio saates “Keskpäev”.
Idee liita Kaitseliidu Saaremaa ja Hiiumaa malev ei ole uus – selle üle on arutatud mitu korda varemgi. Nüüd on see taas päevakorda tõusnud.
Millised on olnud senised saarlaste ja hiidlaste koostöö võimalused ja tulemused? Kahe maleva koostöö on seni olnud igati positiivne. Oleme erinevatel õppustel käsitlenud kõiki olulisi teemasid, sealhulgas arutanud näiteks juhtimisahelate ja sidepidamise üle.
Need õppused on väga selgelt näidanud, et nii ülevaade erinevatest olukordadest kui ka nende olukordade lahendamine on kindlasti tunduvalt lihtsam, parem ja efektiivsem, kui kahe suursaare kaitseliitlased tegutsevad ühise juhtimise all.
Hiidlased läänlaste juhtimise all
Saaremaa malev on täna niikuinii maleva staatuses. Hiiumaa on malevkond, mis on rahuaja struktuuriüksus, mis on praegu Lääne maleva koosseisus. Saaremaa malev tegutseb aga omaette.
Samas on õppused väga selgelt näidanud, et sellisel kujul on käsuahel tunduvalt pikem ja informatsioon ei liigu nii kiiresti, kui oleks tegelikult vaja.
Just neil põhjustel on Saaremaa malev pigem seda meelt, et liitumine võiks toimuda. Ka mina pooldan seda.
“Kõrvale tuleb jätta isiklikud emotsioonid ja soovid ning lähtuda sellest, mis on riigikaitse seisukohalt kõige parem mudel või viis, kuidas saaksime piirkonnas tagada turvalisuse ja kiire reageerimise.”
Tulevikus, läbi arutelude, võib kujuneda nii, et Hiiumaa malevkond tuleb juhtimisahelas Saaremaa maleva koosseisu. Nagu ringkonnaülem on õppustele ja järelmitele tuginedes öelnud: nende kahe liitmine on loogiline samm. Kui võtame asja niipidi, et sõja ajal on Hiiumaa nii või teisiti Saaremaa koosseisus, siis miks ei peaks ta seda olema rahu ajal? Seda enam, et rahu ajal harjutame neid asju, mida peab tegema sõja ajal.
Ma ise leian, et siin tuleb kõrvale jätta isiklikud emotsioonid ja soovid ning lähtuda sellest, mis on riigikaitse seisukohalt kõige parem mudel või viis, kuidas saaksime piirkonnas tagada turvalisuse ja kiire reageerimise. Arvestada tuleks ka saarte geograafilist asendit – kaardile vaadates on ilmselge, kuidas need jaotuvad. Ilmselge on ka see, et saartel on sarnased probleemid. Kui niinimetatud vastasvõistkonna liikmed üritaksid Eestisse sisse imbuda, siis on nendega tegeleda lihtsam, kui kaks saart on ühise juhtimise all. Käsuahel on lühem – mitte nagu siis, kui see peab läbima mandrit.
Minu kui maleva pealiku jaoks on need äärmiselt olulised aspektid.
Kui mõni ehk arvab, et pooldan liitumist mingi isikliku ambitsiooni pärast, siis kinnitan, et nii see ei ole. Minul Saaremaa maleva pealikuna tuleks juurde tööd ja kohustusi, palk aga sellest ei tõuse ja ka auaste jääb samaks.
Noored hiidlased on poolt
Liitumise täpset ajagraafikut veel paika pandud ei ole. Hiidlased on võtnud mõtteaega. Kindlasti tuleb meil omavahel neid teemasid arutada, selgitada, põhjendada. Need arutelud seisavad ees – eks vaatame, kuidas läheb.
Mu enda hinnangul poleks see liitumine hiidlaste jaoks sugugi halb. Mõistan üht nende murekohta – praegu kui hiidlased liiguvad mandri vahet, on neil ehk pisut lihtsam asju ajada. Siis saavad nad läbi käia ka Haapsalu staabist ja seal oma asjad korda ajada. Kindlasti ei tähenda see, et tulevikus oleks hiidlastel selle võrra raskem. Liikumise suund oleks küll teine, aga tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele ei pea enam sugugi nii palju sõitma. Paljud asjad saab korda ajada arvuti ja interneti teel.
Kui eelmine kord hiidlastega liitumise teemat arutasime, oli Kaitseliitu kuuluv vanem põlvkond küll seda meelt, et malevkond võiks ka edaspidi kuuluda Lääne maleva juhtimise alla, nagu ta taasiseseisvunud Eestis olnud on. Noorem põlvkond oli aga seda meelt, et saarlased ja hiidlased peaksid siiski koos oma asja ajama.
Peaksime lähtuma siiski riigikaitse vajadustest ja sellest, mida erinevad õppused näidanud on. Liitmist lihtsalt niisama, kellegi suva pärast ette võtma ei hakataks.
Kui nüüd lõppu lisada pisut huumorit – me kõik teame lugu havist, luigest ja vähist. Havi (ehk Gunnar Havi) on meil täna Saaremaal ja Luik (kompaniiülem Sven Luik – toim) Hiiumaal. Vaid Vähk on veel puudu.