Uus kaitsekord aitab hoida loodusrikkust

Laidevahe rannikuala Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Siiksaare-Oessaare hoiuala liitmisel Laidevahe kaitsealaga ei arvata ühtegi talukohta rangema kaitse alla kui praegu,” kirjutavad keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Mirjam Vaan ja juhtivspetsialist Nele Saluveer.

11. märtsi Saarte Hääles kirjutas Anneli Mihkelson arvamusloos “Ma pole turist, ma elan siin” kartusest, et Siiksaare-Oessaare hoiuala liitmine Laidevahe kaitsealaga toob kaasa traditsioonide kadumise ja lõikab läbi kohalike sidemed merega. Keskkonnaamet selgitab, et kaitstavate alade liitmine selliseid tagajärgi kaasa ei too.

Kaitstavate alade liitmisega ei arvata ühtegi talukohta rangema kaitse alla kui praegu. Kaitsealale hoiuala liitmise järel saavad inimesed taluõuel toimetada ning oma heina- ja karjamaadel niita ja karjatada samamoodi ka edaspidi.

Pärandkooslused peegeldavad endas sajandipikkusi traditsioone ning on olulised loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks madalmurune rannaniit on oluline pesitsusala mustsaba-viglele, punajalg-tildrile, kiivitajale, niidurüdile ja tutkale. Säärane pärandmaastik säilib vaid tänu pidevale tööle, milleks PRIA ja keskkonnaamet maksavad ka toetusi.

Kala tohib ikka püüda

Samuti tohib alal jätkuvalt kala püüda. Arvestada tuleb vaid kalapüügi eeskirja ning mõningaid tingimusi püügiaja ja -vahendite osas. Need tingimused on vajalikud eelkõige linnustiku kaitseks, ent ei keela kalapüüki.

Kaitseala rannikulõukad on üks ohustatumaid vee-elupaikasid maailmas. Need tundlikud alad – Laidevahe, Oessaare, Aenga ja Põldealuse laht – jäävad jätkuvalt sihtkaitsevööndisse, kus võib kala püüda alates juunikuust ehk siis, kui enamik linde on jõudnud munad ära haududa. Kavandatud piiranguvööndis ehk leebema kaitsekorraga alal jätkub kalapüük samamoodi nagu praeguseski hoiuala osas.

Mere ääres liikumine on ajaliselt piiratud vaid Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel ainult lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Pesitsusajal on laidude linnustik häirimise suhtes väga tundlik. Inimpelglikud linnud tõusevad pesalt lendu juba siis, kui häirija on kaugel. Kui linnud pesalt ära hirmutatakse, võivad munad jahtuda või päikese käes üle kuumeneda. Kaitseta jäänud pesi võivad rüüstata väikekiskjad või varesed. Seega on laidudel lindude kaitseks liikumispiirangu seadmine pesitsemise ajaks vajalik.

Väljaspool lindude pesitsusaega 1. septembrist 31. märtsini võivad ka inimesed laidudega tutvuda.

Mootorsõidukitega väljaspool teid sõitmine on praegugi keelatud. Paraku eksitakse selle keelu vastu ka praegu, kui autodega rannaniidule sõidetakse. Kaitsealal viibides ei tohiks unustada, et selline käitumine rikub rannaniitu ja võib lõhkuda linnupesi.

Mootorsõidukiga sõitmist ei saa pidada osaks traditsioonilisest elulaadist. Ujuma ja loodust nautima saab minna ka jalgsi liikudes. Väljaspool selleks ettenähtud teid ei tohi sõita ka väljaspool kaitse- ja hoiuala. Samas leidub alal neidki kohti, kus mere lähedale pääseb ka mootorsõidukiga, näiteks Sandla ja Turja sadam.

Kavas on lubada väljaspool teid sõitmist vaid kaitseala valitseja nõusolekul paadi vees-

kamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna lindudele tundlikul ajal ei ole kalapüük pesitsuspiirkonnas lubatud, on ka paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega.

Lindude kaitseks ei ole hoiuala kaitsekord piisav, kuna see ei võimalda keelata linnujahti. Nii Laidevahe kaitseala kui ka Siiksaare-Oessaare hoiuala on rahvusvahelise tähtsusega läbirände-, peatumis-, pesitsus- ja talvitusaladeks paljudele vee- ja rannikulindudele. 

Kuna linnujaht seab linnustiku ohtu, on vaja lindude jahtimine keelata ning tagada neile rahu ka praeguses hoiuala osas.

Õiglasemad toetused

Metsakoosluste arvamine sihtkaitsevööndisse tagab praeguse hoiuala metsaomanikele ka õiglasemad toetused, mis on võrreldes hoiuala kaitsekorraga kaks korda suuremad. Lisaks kehtib sihtkaitsevööndis maamaksuvabastus.

Keskkonnaametile on oluline, et nii kohalikud kui ka teised mõistaksid selliste alade kaitse olulisust. Pikas perspektiivis soovime kaitsealadel nii looduse kui ka inimeste elukeskkonda parandada. Hea meel on tõdeda, et paljud kohalikud väärtustavad piirkonna loodust ja aitavad seda hoida.

Uue kaitse-eeskirja menetlemise protsess jätkub. Esitatud ettepanekuid ja menetluse edasist käiku tutvustame avalikul arutelul 5. aprillil veebi vahendusel, teave selle kohta on keskkonnaameti kodulehel kaitse planeerimise rubriigis.

Parima kaitsekorra saame luua heas koostöös eri huvigruppide vahel. Täname kõiki, kes on sellesse juba panustanud!