/nginx/o/2020/03/30/13032684t1h5c61.jpg)
/nginx/o/2021/03/31/13707063t1he772.jpg)
“Kord ühel hommikul jäi mu armas abikaasa Imbi mind vaatama ja ütles: “Kuule, sul on pealagi kukla pealt ju täitsa paljaks läinud!” Tunnistan, et kohkusin selle peale tõsiselt – mu juuksed on küll aastatega valgeks läinud, aga nende vähesuse üle polnud ma seni küll kurta saanud,” meenutab laulja Ivo Linna aastatetagust ehmatust.
/nginx/o/2021/03/09/13670398t1h8b7f.jpg)
Jooksin naise jutu peale kähku vannituppa, et väikese peegli abiga uurida, kas tõesti on pealagi paljas. Vaatasin – ei paistnud seal mingit paljakut. Naine tõmbas mul korralikult tagumiku lohku!
Ükskord, samuti aastaid tagasi, helistas mulle 1. aprillil Tõnis Mägi – ega mul siis meeles olnud, mis päev parasjagu on – ja rääkis, et tema õue taga olid hommikul metskitsed ja põder. Ma ei imestanud, kuna Tõnis elab Elva külje all Peedul. Enam-vähem maakoht ju. Kuulasin Tõnise juttu suure huvi ja kaasaelamisega. Tõnis ütles: “Jalutasin jõe juurde ja kujutad ette – seal ujus krokodill!” Mina läksingi orki, küsisin Tõniselt: “Mis sa jamad, kas tõesti?”
Lapsepõlves oli 1. aprill tähtis päev – tehti ise nalja ja lasti end haneks tõmmata. Küll usuti, et selg on kriidine, küll vaadati aknast välja, kui keegi ütles: “Näe, siga lendab!” Õnneks on tore komme 1. aprillil nalja teha säilinud paljudel mu sõpradel ka täiskasvanuna.
Mind on 1. aprillil aastate jooksul korduvalt haneks tõmmatud. Eks olen ka ise proovinud oma sõpradele krutskeid välja mõelda, aga väga osav ma aprillinalju tegema ei ole.
Kord seitsmekümnendatel, kui töötasin Eesti Raadios RAMETO toimetuses ja läksin hommikul tööle, peatus mu juures takso. Sellest hüppas välja ähmis mees, kes päris, kas lähen raadiosse tööle. Järgmiseks küsis ta aga: “Kas kuulsite, raadios öeldi, et Pirita randa on jõudnud tohutu suur Arktikast pärit jääpank?”
Elasin tol ajal veel Meriväljal. Kinnitasin mehele: “Ma nägin ka seda jääpanka! Minge vaatama!” Mispeale kargas mees kähku taksosse ja auto kihutas kummide vilinal minema – Piritale.
Üks naljapäev on minu jaoks eriti tähtis: 1972. aasta 1. aprill, kui Eesti Televisioonis näitleja Ervin Abeli naljasaates “A. B. Ly sou” astus esimest korda lavale ansambel Kukerpillid. Üks Kukerpillide liikmeid oli ju mu kallis vend Taivo. Teadsin, et nad esinevad ja kuna mul endal telekat polnud, läksin saadet ühe sõbra juurde vaatama. See oli tore saade ja Kukerpillid ise on ju aastate jooksul palju naljakaid lugusid esitanud ja salvestanud.
1. aprilli puhul soovin kõigile Saarte Hääle lugejatele toredat naljapäeva!