/nginx/o/2021/04/06/13715775t1h8998.jpg)
Sotsiaalkindlustusamet käivitas aprilli alguses kampaania, mis julgustab seksuaalset väärkohtlemist kogenuid abi otsima. Abi on võimalik saada ka aastakümneid pärast rasket kogemust.
Seksuaalvägivalla ohvrid, küsige abi!
Oma kogemusest saab asjatundjaga rääkida ohvriabi kriisitelefonil 116 006 eesti ja vene keeles, pöörduda on võimalik ohvriabitöötajate juurde üle Eesti ning liituda saab ka seksuaalvägivalda kogenute tugigruppidega.
Meedias ilmunud lugude valguses näeme, et inimesed on üha rohkem altid rääkima neile varasemas eas osaks saanud seksuaalse väärkohtlemise kogemusest. Kuna teemad on äärmiselt delikaatsed ja neid kogemusi võidakse endaga kaasas kanda terve elu, julgustame pöörduma abi saamiseks ükskõik mis vanuses inimesi ja ükskõik kui ammu aega tagasi asetleidnud juhtumite tõttu.
Nõustamist saab nii telefoni teel kui ka tugigruppides osalemise kaudu. Tugigrupis võib inimene soovi korral käia anonüümselt, ilma oma isiku kohta rohkem infot avaldamata. Kõik grupis räägitu jääb konfidentsiaalseks – tugigruppidel on oma reeglid, mis tagavad turvalisuse.
Kõige lihtsam ja kiirem viis abi saada on helistada ohvriabi kriisiabitelefonile 116 006, kus inimene kuulatakse ära igasuguse kriisiabi sekkumist vajava murega. Telefonidele vastavad nõustajad, kes aitavad inimesel jõuda õige teenuseni ning jagavad infot abi saamise võimaluste kohta. Vajalik info kannatanule ja temaga seotud inimestele asub aadressil palunabi.ee/seksuaalvagivald.
Juhul kui on tegemist otsese hädaolukorraga, tuleb abi saamiseks helistada hädaabitelefonile 112. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu küsida lasteabitelefonilt 116 111. Need, kes helistada ei soovi, saavad nõustajaga suhelda ka veebivestluse kaudu aadressil lasteabi.ee.
Rahvusvaheliste uuringute andmetel pöördub abi saamiseks politsei või teiste abistajate poole vähem kui iga kümnes seksuaalkuritegude kannatanutest. Nende toetamisel ja abistamisel on olulisel kohal ühiskonna üldine avatus rääkida väärkohtlemise teemadel.