JUHTKIRI ⟩ Pelgupaik ääremaal

Mändjala rand Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Igas halvas leidub ka killuke head. Isegi koroonaajas, nii uskumatu kui see ka tunduda võib. 

Ajal, mil inimesed nakatumise hirmus ja/või piirangute tõttu pigem omaette hoiavad ega kipu – vähemalt enamik meist – reisima, läheb maal asuv kinnisvara hästi müügiks. Justkui soe sai, kui tuntud kõnekäändu meenutada.

Inimesed vajavad pelgupaika ja omaette olemist. Kohta, kuhu pakku minna ja mitte üksnes viiruse eest. 

Saartel asuvad maamajad on mandriinimeste silmis suurepärane pelgupaik, kus linnakärast eemal korraks aeg maha võtta ja oravarattalt maha astuda. Isegi kui vastsoetatud maamaja kordategemine nõuab aastatepikkust tööd – seda tööd teed ju endale.

Öelgu statistika, mida tahes, inimeste koroonahirm on hakanud ääremaid tasapisi ellu äratama. Vahest tõesti ainult suveks või nädalalõppudeks, ent asi seegi. Kui tühjaks jäänud külades aastaid unaruses seisnud majad elamiskõlblikeks kõpitsetakse ning rohtu kasvanud ja võsastunud krundid taas korda saavad, külapoodidesse rohkem kliente ja maaraamatukogudesse lugejaid juurde tuleb, on see ju suur pluss.