“Võttes aluseks meile teadaoleva Louis Isidore Kahnist, siis on Kahni keskuse ainuõige asukoht Kuressaare linnuse läheduses vanalinna serval,” kirjutab 7. taseme volitatud maastikuarhitekt Liis Koppel.
Kuhu mahub KAHN? (1)
Kuna Louis Isidore Kahni keskuse asukohavalik on oluline otsus, vajab see suuremat diskussiooni ja avalikku arutelu kui seda on pelgalt täpp kaardilingil.
Kümmekond aastat tagasi oli arhitektidest erialainimeste ringis, sealhulgas Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakonnas, teemaks või pigem mõttevälgatuseks Louis Kahni (1901–1974) ainulaadse üheainsa projekteeritud laeva Point Counterpoint II ostmine, restaureerimine ja Kuressaarde toomine.
See olnuks ainus Kahni projekteeritud objekt Euroopas. Eelmise kümnendi algul polnud laev veel müügis ning idee tundus ulmeline ja teostamine tabamatu. Muusikat, merd ja arhitektuuri ühendav kultuurilaev pandi aga oksjonile juba 2017. aastal. Algsest ideegrupist polnud Kuressaare linnavalitsuses enam kedagi ja saarlased tõenäoliselt oksjonimõtteni ei jõudnudki. Mõned seiklused USA osariikide vahel veel läbi teinud, jõuab Point Counterpoint II aastal 2022 Philadelphiasse Delaware Power Station´i kunstikeskusesse oma alalisse sadamasse Delaware´i jõel.
Sünnikodu teadmata
Kui meil Kahni käegakatsutavat loomingut kohapeal pole ja puuduvad või on seni teadmata andmed ka tema elukoha osas Saaremaal mehe sünnist viienda eluaastani, mil ta perega 1906. aastal USA-sse emigreerus, siis pole võimalik teha Kahni lapsepõlvekodust ega kinnistust või nendega seonduvalt traditsioonilist majamuuseumi. Ehk ongi see hea, sest Kahni mälestuste järgi aastal 1928 toimunud pikast Euroopa reisist, mil ta veetis umbes kuu Saaremaal, elas ta oma vanaema juures ja magas ühetoalise maja põrandal. Pole kuigi tõenäoline, et Kahni sünnikodu oli suurejoonelisem, sest selle kohta oleks rohkem andmeid. Oma väiksuses ja tagasihoidlikkuses oleks keskuse ainest antud juhul suure tõenäosusega jäänud väheks.
Siinkohal tulebki mängu Kahni loomingu kui suure kunsti vaimsus. See on uuenduslik ja ühtaegu ajatu, tuginedes ajaloolise ehituspärandi olemusele ja põhimõtetele. Selles on monumentaalsust ja igavikulisust; võtmesõnadeks KOHT, korrapära, geomeetrilised vormid, VALGUSE- VARJUDEMÄNG, konstruktsioon ja materjalid (eelkõige betoon, puit, tellis), VAATED ja inimese KOGEMUS.
Kahni keskuse rajamise asukohal tuleks lähtuda just eeltoodust. Kui asukohavalikul, mis seisneb just trükitähtedega väljatoodus, mööda panna, siis jäävad pooled või rohkem kui pooled tingimused Kahni vaimsuse saavutamiseks puudu ja hukutavad katse juba eos.
Oleks Kahni märgiline tähistamine sünnikohas ometi sama mõjuv ja kunstiline ning paiga vaimu arvestav, kui seda oli Kahni looming!
Liis Koppel
Saaremaa juut Louis Kahn (sündinud Itzke Leib Zmuilowski /Schmuilowsky) kui maailmaarhitektuuri võimas looja on selgelt kinnitanud oma Saaremaa päritolu ja seda, et on pärit saarelt, millel asub loss. Lapsepõlve eredad mälestused mõjutavad meid hilisemas elus ja nii on ka Kuressaare kindlust peetud Kahni loomingu tugevaks mõjutajaks. Veel meenutab ta oma lähikondlastele imepäraseid valgeid öid, kiviseid randu, kadakaid, eineid väikeste punaste kartulite ja lestakalaga. Kahni mälupilt seostub eht saaremaisega.
Võttes aluseks meile teadaoleva, siis on Kahni keskuse ainuõige asukoht Kuressaare linnuse läheduses vanalinna serval, kus õhkub ajaloolisust, igavikulisi vaateid lossile ja merele, head valguse- ja varjudemängu potentsiaali muu hulgas ka lopsaka pargihaljastuse näol ning meeldejäävat kasutajakogemust nii jalakäijale, kergliiklejale kui ka sõidukiga saabujale.
Mõelge suurelt!
Nendele tingimustele vastab Mierzejewski tn 1 pargiala ja selle taga olev uusarendus – ehitusõigusega Mierzejewski tänav ning Mierzejewski 2-10 kinnistud koos Staadioni tänava parklaga.
Huvitav fakt: Kahni eluarmastus oli maastikuarhitekt Harriet Pattison, kellega mehel tekkis sünergiline kooslus nii eraelus kui ka töös. Mis oleks veel veenvam asukoht kui see, võimaldades täita kõiki kriteeriume ja saavutada monumentaalsust ja igavikulisust? Siinkohal teen avaliku üleskutse ja pöördumise Mierzejewski arenduse omanikule/omanikele ning Saaremaa vallavalitsusele: “Kahni keskuse kui millegi nii erilise objekti tarbeks on vaja mõelda suurelt nagu KAHN. Antud asukoht väärib paremat ja tähtsamat funktsiooni kui seda on viie kinnistuga eramuala. Antud asukoht vajab suurt kunsti ja avalikku kasutust. Palun leidke saarlaste, kuressaarlaste, külaliste ja pika perspektiivi nimel ühine keel – arhitektuurikeel, kunstikeel!”
Kahn töötas suurema osa elust jazzmuusikuna ja temast sai küps arhitekt alates tema 50. eluaastatest. Tema tähtteosed sündisid alles 1960. aastatel. Pea sama pika küpsemisega on ka tema märgiline tähistamine sünnikohas. Oleks see ometi sama mõjuv ja kunstiline ning paiga vaimu arvestav, kui seda oli Kahni looming!