Püsiühenduse teemaga puhtalt lehelt

Siim Orav Foto: Erakogu

Kui mandri ja saarte vahele saab tõesti püsiühenduse rajada, tuleb seda teha koostöös kohalike inimestega ja nende huve arvestades, leiab rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav. 

Suure väina püsiühendus ehk nn Saaremaa silla või veealuse tunneli rajamine on juba pika habemega teema, mida esimest korda käsitleti eelmise sajandi lõpus. Kümnete aastate jooksul on seda temaatikat korduvalt käsitletud, tehtud erinevaid uuringuid ja rahvaküsitlusi. 

Kõige õigem on siiski alustada puhtalt lehelt nii, et võtame arvesse kõik senitehtud uuringud ja küsitlused, kuid vaatame neile värskelt otsa ja hindame neid tänasest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest perspektiivist lähtudes.

Möödunud aasta suvel algatas vabariigi valitsus riigi eriplaneeringu eesmärgiga töötada välja Suure väina püsiühenduse asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aluspunktid. Praegu on käsil ettevalmistustööd selle planeeringu jaoks ehk lähteseisukohtade koostamine. Ministeeriumi konsultant on riigihanke võitnud infrastruktuuri-, planeeringute ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõte Skepast & Puhkim OÜ koos oma partneritega. 

Meie meeskonda kuulub nii teede ja sildade spetsialist kui ka ekspert, kelle ülesanne on hinnata püsiühenduse sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Samuti on ekspertide tiimi kaasatud hulk loodusvaldkondade konsultante: linnustiku uurijad Veljo Volke ja Leho Luigujõe, mereimetajate ja viigrite spetsialist Mart Jüssi, kalastiku ja kalanduse spetsialist Markus Vetemaa, merepõhjaelustiku ja -taimestiku spetsialist Georg Martin ning nahkhiirte spetsialistid vennad Oliver ja Rauno Kalda. Meie töösse on kaasatud riigi parimad eksperdid, et anda lõplik hinnang sellele, kas me peame looma püsiühenduse Eesti kõige suuremate saartega, millel on samuti ülioluline potentsiaal nii ettevõtluse kui ka turismi seisukohalt.

Kas parvlaevad jäävad?

Hetkel oleme alles töö alguses, kuid meie eesmärk on  saada planeeringumenetluse käigus lõplik vastus, kas püsiühenduse silla või tunneli näol saab mandri ja saarte vahele rajada või pole see (näiteks looduslike tingimuste  või kohalike vastuseisu tõttu) võimalik ja kõige parem lahendus on jätkata ühendust parvlaevadega.

Meie ülesanne on välja selgitada nii silla, tunneli kui ka parvlaevaühenduse positiivsed ja negatiivsed aspektid. Parvlaevaühenduse osas tuleb saada selgust, kas see on pikas perspektiivis jätkusuutlik, kas liinivõrku peaks tihendama ja uusi praame liinile juurde tooma ning milline on praamiliikluse ökoloogiline jalajälg. 

Ka varasemad uuringud on välja toonud, et parvlaevaühendus säilib mingil määral ka siis, kui mandri ja saarte vahel on püsiühendus. Kindlasti on seda vaja üleminekuperioodil, ent ka tagavaravariandina puhuks, kui püsiühendusega peaks midagi juhtuma. Pole välistatud seegi, et parvlaevad jäävad sõitma turistide jaoks, kelle jaoks pole kiire väinaületus nii oluline.     

“Meie jaoks on väga tähtis kohalikelt inimestelt ja ettevõtetelt saadav info.Nad teavad, kus on kevaditi hülgeid nähtud või kus lendavad nahkhiired.”
Siim Orav

Seega hetkel me ei välista ühtegi varianti, vaid pigem seame eesmärgiks pakkuda kõigi jaoks parimat lahendust, mille uurimisega edasi minna. 

Meie suur sõnum üldsusele on see, et tahame planeeringut ette valmistades olla kogu protsessi  jooksul avatud ja dialoogiks valmis. Julgustame kõiki, kel on küsimusi, teadmisi ja ettepanekuid, meie poole pöörduma. 

Ehkki meie meeskonda kuulub esinduslik ekspertide tiim, on meie jaoks väga tähtis kohalikelt inimestelt ja ettevõtetelt  saadav info, arvamusavaldused ja tagasiside. Tajuvad ju kohalikud keskkonda oma vaatevinklist. Nad teavad, kus on kevaditi hülgeid nähtud või kus lendavad nahkhiired.      

Meie soov on, et kui mandri ja saarte vahele tõesti saaks püsiühenduse rajada, ei tehtaks seda vägisi, vaid et kohalikud elanikud ja ettevõtjad tunneksid, et neil on sellest kasu. Üksnes loosungi pärast me oma tööd ei tee. 

Kohalikud, rääkige kaasa!

Kindlasti leidub inimesi, kes on püsiühenduse vastu, kartes, et silla või tunneli tõttu kaoks saarelisus või kultuuriline identiteet või et Muhust saaks Kuressaare eeslinn. Samuti peljatakse, et püsiühendus kasvatab mandri ja saarte vahelise autoliikluse mahtu ja üleüldist külaliste mahtu.  Samas sõltub autoliikluse intensiivsus praegu praamide väljumis- ja saabumisaegadest. Püsiühenduse korral hajuks autode voog kogu päeva peale paremini. 

Tahame inimeste mured ära kuulata, kaardistada ja neile lahenduse leida – vaid nii saame edasi minna.         

Seadus näeb ette protsessi tutvustamiseks avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud. Esimese avaliku arutelu oma töö tutvustamiseks kavatseme korraldada sel suvel. Lisaks on meil plaanis kohtumised kohalike elanike ja ettevõtjatega nii saartel kui ka Läänemaal Virtsus. 

Samas, meie hinnangul jääb seadusega ettenähtud suhtlusest siiski väheks. Soovime ju projekti kaasata võimalikult palju kohalikke inimesi. 

Selleks, et inimesi planeeringuprotsessiga kursis hoida ja neid harida, loome portaali www. pysiyhendus.ee. Koondame sinna kogu planeeringuga seotud info, sealhulgas kaardimaterjal püsiühenduse erinevate alternatiivide kohta, loodusuuringute tulemused, samuti uudisvoo – pressiteated, ekspertide koostatud artiklid. Anname ka huvitatud osapooltele võimaluse meie projekti portaali registreerimiseks, et hoida ennast pidevalt arengutega kursis.

Meie eesmärk on saada planeeringu lähteseisukohad käesoleva aasta lõpuks või jaanuari alguseks nii palju valmis, et tuleval aastal nende pealt järgmist etappi alustada ning planeeringuga tegelema hakata.

Küsimusele, kas Muhu ja mandri vahele tuleb sild, tunnel või jätkatakse parvlaevaühendusega, võime lõpliku vastuse anda siiski alles 2025. aastaks. Teekonna jooksul aga tekib selle kohta kindlasti ka muud põnevat ja huvitavat teavet.