/nginx/o/2021/05/12/13777261t1h10ca.jpg)
Mul on väga hea meel, et vana ja koleda leivakombinaadi hoone asemele Kuressaares on lõpuks kavas uued ilusad majad ehitada. Kui lugeda Saarte Hääles ilmunud uudist (“Arendaja plaanib vana “leivaka” kolossi asemele helgeid korterelamuid”, Saarte Hääl, 13. mai), muutub praegune kole koht lausa tundmatuseni.
Vaatan iga päev oma koduaknast, kuidas kombinaadi varikatusel kasvavad kased – seal tuleks küll lausa lageraie teha.
Ka minu arvates pole sel neljakorruselisel hoonel tegu ega nägu ning see tuleks maha lõhkuda. Samas on sel oma ajalugu, mida tasub meenutada. See hoone pole pärit mitte möödunud sajandi viiekümnendatest, nagu arendaja ütleb, vaid selle ehitasid Heimar Adfeldt ja Vassili Leiner 1930. aastate keskel. Ning üldsegi mitte leivakombinaadiks, vaid jahuveskiks, mida tuntigi Adfeldti veski nime all.
Sattusin pärast sõda Kuressaarde elama ja meie kodu asus just selle veski lähedal. Mul on praegugi silme ees, kuidas talumehed hobuste ja viljavankritega õuel oma järge ootasid. Leiba aga küpsetati seal, kus praegu asub kauplus Sõbralt Sõbrale. Olen seal lapsena sabas seisnud, et talongide alusel leiba osta.
Kuna sõja järel saabusid uued ajad, linn laienes ja nõudlus leiva järele kasvas – ka Vene sõjaväge tuli leivaga varustada –, pidi hakkama rohkem leiba tootma. Nii ehitatigi senise veski asemele suur ja võimas leivakombinaat.