/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13794850t1hf58d.jpg)
Kaks aastat tagasi asutatud Anseküla jahiselts tahab üle võtta Salme jahipiirkonna, kus viimased pool sajandit on jahti pidanud Salme jahimeeste selts.
MTÜ Anseküla Jahiselts juhatuse liige Mikk Sõnajalg andis eelmisel nädalal Saaremaa jahindusnõukogule teada, et selts kavatseb kandideerida Salme jahipiirkonna kasutusloale 2023.-2033. aastaks.
Saarte Hääl esitas Mikk Sõnajalale Salme jahinduspiirkonda puudutavate plaanide kohta kirjalikud küsimused, nagu Sõnajalg soovis. Küsimustele vastas aga hoopis Anseküla jahiseltsi juhatuse teine liige Andrus Lehesoo, kes kirjutas, et Anseküla jahiselts loodi selleks, et hakata ise Salme jahipiirkonda majandama ja võimaldada kohalikel maaomanikel jahipidamisega tegeleda. Lehesoo jättis vastamata küsimusele, kui palju on seltsil liikmeid, kuid kinnitas, et selts koosneb kohalikest maaomanikest. Lehesoo ei vastanud ka küsimusele, kas selts plaanib hakata tegelema jahiturismiga.
Teravad suhted
Ettevõtjast Salme kandi maaomanik Oleg Sõnajalg märkis, et sarnaselt enamiku Eesti jahisektsioonidega pärineb Salme jahiselts nõukogude ajast. “Maaomanike õigusi seal ei austata,” ütles Oleg Sõnajalg. “Kui sa oled suurmaaomanik ja tahad oma maadel jahi pidada, saada suurulukiluba või astuda jahisektsiooni, on see väga keeruline.”
Oleg Sõnajala kogetu kohaselt ei võta Salme jahimeeste selts vastu uusi liikmeid. Seltsi liikmete arv on tema sõnul täis, kusjuures väga palju liikmeid elab linnas. Seevastu Anseküla jahiseltsi kuuluvad Sõnajala sõnul ennekõike maaomanikud. “Jahipidamine käib ju maaomanike maadel ja kui maaomanikega ei osata läbi saada, on see tõsine probleem.”
Oleg Sõnajalg kinnitas, et tema ise praegu Anseküla jahiseltsi liige ei ole, kuid on poeg Miku kaudu teemaga kursis. Ka oli Oleg Sõnajalg üks nendest, kes mõni aasta tagasi keelas Salme jahiseltsil oma maade peal küttimise. Enda sõnul on tal praegu käsil nii palju muid asju, et jahindusega pole aega tegelda: “Võib-olla kunagi tulevikus.”
/nginx/o/2021/05/21/13794852t1hddbb.jpg)
Salme jahimeeste seltsi esimees Raino Pagil ütles, et tema andmetel kuulub Anseküla jahiseltsi kuni kuus liiget, kellest mitte kõik pole aktiivsed jahimehed. Nii väikese hulga jahimeestega pole iseenesest võimalik küttimiskohustust täita, kaasamata külalisjahimehi või jahituriste. Salme jahiseltsi juht soovitab kohalikel maaomanikel mõelda, kellega nad jahinduslikke lepinguid sõlmivad. Maaomanikud ei saa enam endale vajadusel appi kutsuda mõnda tuttavat jahimeest, selle asemel saadetakse neile hirve või siga passima mõni soomlane või itaallane. Salme jahiselts ise jahiturismiga enam ei tegele, kuna turistide käitumine jätab pahatihti soovida.
Salme jahiseltsi kuulub 44 liiget, kes kõik on üht- või teistpidi seotud Salmega. Seltsiga liitumiseks peab olema viie liikme soovituse. Vennad Andres ja Oleg Sõnajalg soovisid seltsiga liituda, kuid soovitajate puudusel neid vastu ei võetud. “Vendade sõnul on nad püüdnud 20 aastat kogukonda sulanduda, aga praegu tegelevad nad kogukonna lõhkumisega,” rääkis Pagil, kelle sõnul keelasid Sõnajalad Salme seltsil jahipidamise ligemale 500 hektaril maal.
Mitte kaua aega tagasi käis Salme jahiselts kohut oma liikme Andrus Lehesooga, kes on ühtlasi Anseküla jahiseltsi juhatuse liige. Lehesoo käitumist ja võimalikku karistamist arutab jahiselts ka oma homsel korralisel üldkoosolekul. Teravatest suhetest kahe jahiseltsi vahel annab märku seegi, et Salme jahiselts ähvardas välja astuda Saarte jahimeeste seltsist, kui Anseküla selts sinna vastu võetakse. Saarte jahimeeste seltsi juhatus arutas Anseküla jahiseltsi liikmeks astumise avaldust 11. mail ja jättis selle rahuldamata.
Selleks, et Anseküla jahiselts saaks Salme jahipiirkonna üle võtta, peab neil olema sõlmitud rendilepingud 51 protsendile jahipiirkonna maade pindalast ja neid peab toetama 51 protsenti jahipiirkonna maaomanikest. Pagili andmetel Anseküla jahiselts selle eesmärgi nimel ka tegutseb, sama teeb Salme jahiselts. “Meil on praegu vähemalt kolmandik maadest juba lepingute all ja ma usun, et me saame vajalikul hulgal lepinguid sõlmitud,” lausus Raino Pagil.
Salme jahiselts on asutatud 1963. aastal ja tegutseb Salme jahipiirkonnas. Jahipiirkond paikneb suuremas osas endise Salme valla territooriumil ja hõlmab 9472 hektarit maad.
Kirglik konkurents
Saaremaa jahindusnõukogu esimees Olav Etverk ütles, et ka Salme jahiselts soovib küttimist 2023.– 2033. aastal piirkonnas jätkata ning on jahindusnõukogule taotluse esitanud. Kui jahindusnõukogu nende taotluse konsensusega heaks kiidab, siis nii ka läheb. Kui konsensus puudub, siis paneb keskkonnaamet jahipiirkonna kasutusõiguse avalikule konkursile. Poole lepingu pealt saab jahinduspiirkonna kasutaja välja vahetada, kui uue soovija rendilepingud katavad vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna pindalast ja see on ka 51 protsendi maaomanike soov.
Etverki sõnul pole Salme jahiseltsi tegevusele midagi ette heita. Anseküla jahiselts kaebas jahindusnõukogule, et Salme jahimehed ei lase metssigade küttimisnormi täis, aga see oli sigade Aafrika katku aeg, kui polnudki enam midagi küttida.
Etverki sõnul kuuluvad Salme jahiseltsi valdavalt kohalikud mehed, kes tunnevad inimesi ja olusid. Kehtivad jahipiirkonna kasutusõiguse load lõpevad 2023. aastal. Arvestades, kui kirglikuks võib konkurents jahipiirkonna kasutamisõiguse omandamiseks mõnes piirkonnas minna, on arvesse võttes võimalikele vaietele ja kohtuasjadele kuluvat aega, mõistlik hakata pikendamise taotlusi esitama juba tänavu teisel poolaastal. See hajutab jahindusnõukogu ja keskkonnaameti koormust, rääkis Olav Etverk. Eestis tegutseb kokku üle 300 jahiseltsi, seega ootab asjaosalisi paras koormus.