:format(webp)/nginx/o/2021/04/30/13755466t1h9e79.jpg)
Uuringufirma Norstat viis aprillis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi tellimusel läbi küsitluse, milles uuriti 15–74-aastaste inimeste kogemusi seksuaalse väärkohtlemisega lapsepõlves. Selgus, et lapsepõlves on täiskasvanu poolt seksuaalset väärkohtlemist kogenud iga kuues inimene. Kokku küsitleti 2050 inimest üle Eesti.
Vägistamiskatset oli lapsepõlves kogenud 6% vastanuist ja vägistamist 3%. Väärkohtlejana toodi kõige sagedamini välja meessoost võõras isik – 43% kannatanutest oli kogenud võõra isiku rünnakut. 40% puhul oli tegemist meessoost tuttavaga. Harvem olid toimepanijateks lähisugulased (10%) või lapse jaoks usaldusisiku positsioonis olevad inimesed (4%).
Mida kiiremini inimene abi otsib, seda paremini ta toimunust taastub. Väga oluline on ka see, et kõrvalseisjad, kes väärkohtlemist kahtlustavad, sellest teada annaksid, sest kannatanul võib olla raske juhtunust rääkida. Küsitluse tulemustest selgus, et vaid 33% vägistamiskatset lapsepõlves kogenud inimestest rääkis sellest kellelegi.
Minevikus seksuaalvägivalda kogenu saab tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu ja abi saab ohvriabitöötajatelt üle Eesti.
Täiskasvanutele on avatud tugigrupid, et toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tugigrupiga liitumiseks tuleb kirjutada aadressil tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7–8 ööpäeva, soovitame pöörduda lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusse. Vaata lisa palunabi.ee/seksuaalvagivald. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed saavad abi lastemajadest üle Eesti. Otseses hädaolukorras tuleb abi saamiseks helistada hädaabitelefonile 112. Igal ajal saab lastega seotud küsimustes nõu ja abi lasteabitelefonilt 116 111.