/nginx/o/2020/11/20/13488122t1hef63.jpg)
Töökeskkonna riskide hindamise tulemusel selgus, et viiruse leviku pidurdamiseks peavad meie töötajad end vaktsineerima või siis testima. Kes aga testi eest maksab, kas töötaja või tööandja?
LUGEJA KÜSIB ⟩ Kas tööandja peab maksma kiirtestimise eest?
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
17. august 2021, 00:15
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: “Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse läbiv põhimõte on, et kui tööandja kehtestab töökeskkonnas nõude, siis ta kannab ka sellega seotud kulud.
Kui te töökeskkonna riskide hindamise tulemusel kehtestate nõude, et riskide maandamiseks peavad töötajad end igapäevaselt kiirtestima või esitama PCR-testi negatiivse tulemuse, peate tööandjana hüvitama testimisega seotud kulud.
Kui aga näete ette, et riskide maandamiseks peavad töötajad esitama tõendi COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta, tuleb teil anda tõendi esitamiseks mõistlik tähtaeg. Praegu saavad kõik täiskasvanud minna vaktsineerima, kuid esimese ja teise doosi vahel on kuus nädalat. Selle tähtaja möödumise järel ei pea tööandja enam testidega seotud kulu hüvitama.
Praktikas võib tekkida olukord, kus tööandja on tähtaja vaktsineerimiseks määranud, kuid töötaja ei soovi vaktsineerimist ning teeb ise ettepaneku, et hakkab iga 2–3 päeva tagant esitama tööandjale PCR-testi või igapäevaselt kiirtesti tulemusi. Kui tööandja on sellise lahendusega nõus, kannab testimisega seotud kulud töötaja ise. Kui tööandja selle lahendusega nõus ei ole, siis:
1) korraldatakse töötaja töö ümber sel moel, et inimestega kokkupuutumist ning seeläbi bioloogilise ohuteguri riskitaset oluliselt vähendada või
2) kui see võimalik ei ole, siis öelda tööleping erakorraliselt üles töötaja mittevastavuse tõttu TLS-i § 88 lg 1 p 2 alusel, järgides kõiki seadusega ettenähtud töölepingu erakorralisele ülesütlemisele kehtivaid nõudeid.