/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2021/08/30/14035088t1h0ea1.jpg)
Isa ülempreester Innokenti Hiet sündis Pärsama vallas Mätja külas, 1941 lõpetas ta Karja algkooli. 1944. a mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kust Hiet põgenes, 1944–1946 oli ta sõjavang Novgorodi oblastis. 1946 töötas Balti merelaevastiku ehitustrustis Paldiskis, puusepa ja transporttöölisena Tallinnas.
Innokenti Hiet õppis Leningradi Vaimulikus Seminaris 1953–1957, töötas Kingissepa (Kuressaare) riigipangas valvurina ja autoremondi töölisena 1976–1992. 1992 oli kiriku ajakirja Usk ja Elu korrespondent. Enne vaimulikuks saamist abiellus ta oma äravalitud mõrsja Adeelega, kellega koos sai kaks poega.
Isa Innokenti pühitseti Tallinna piiskopi Joanni poolt diakoniks 12.09. ja preestriks 14.09.1957, ülempreester oli aastast 1969. Teenis Mustjala Prohvet Eelija koguduses alates 14.09.1957, hooldas samal ajal Lümanda Issandamuutmise ja Piila peaingel Miikaeli kogudust. 10.03.1961 asus teenima Leisi püha Olga kogudust, 1968–1.11.1970 hooldas Emmaste Jumalaema sündimise kogudust Hiiumaal, alates 17.08.1971 hooldas Pärsama püha Innokenti kogudust (kodukirik, mille pühaku järgi sai ta ka oma nime). Alates 1998 hooldas Ööriku püha Kolmainu kogudust.
Erru läks teenekas vaimulik 14.02.2010 83-aastasena.
EAÕK vanimat vaimulikku iseloomustasid lihtsus, töökus, saarlaslik huumorimeel, hea kuulamisoskus ja ülihea mälu, ta tundis mitmeid keeli. Oli nii haridus kui haritus. Lapsepõlv ja noorus olid rasked, see andis oskuse ka teisi mõista ja abistada. Kui vaja, remontis kirikuid, näidates tegudega oma armastust pühakoja vastu.
Kõrges eas hoolitses isa Innokenti veel selle eest, et kirikud oleksid korras ja teenimisvalmis. Alati käis ta meelsasti abiks teistel vaimulikel, eriti koguduste nimepäevadel, jättes kõrvale kõik erimeelsused ja lahkhelid.
Kui vaja, läks ta kirikusse varem kohale, küttis enne teenistust ahjud ära, koristas ruumi, et inimestel oleks pühakotta mugav tulla. Oli alati vastutulelik ja mõistev.
Puhka rahus, armas ametivend, kodukalmistul oma pere juures. Igavene mälestus!
Isa Andreas perega