Suure väina püsiühenduse teema on juba väga pika ja halli habemega. Nagu teab Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi, valmis esimene sillaprojekt Tallinna tehnikaülikoolis juba möödunud sajandi kolmekümnendatel. Varsti on sellest ajast möödas pea sajand, ent silda – ammugi mitte tunnelit – pole siiani. Küll aga on püsiühenduse teema taas töösse võetud.
JUHTKIRI ⟩ Halli habemega taat
Muhulaste mure võimaliku püsiühenduse pärast on mõistetav – läbib ju mandrilt saabuv sõidukite voog, olgu siis laeva- või püsiühendus, kõigepealt nende kodusaart. Püsiühenduse võimalikule mõjule ja ohtudele pole muhulaste hinnangul aga eriplaneeringu seni valminud dokumentides piisavalt tähelepanu pööratud.
Samas leiavad püsiühendust pooldavad saarlased, et sild või tunnel turgutaks kindlasti kogu maakonna majandust ning ehk aitaks ka rahvastiku vähenemist pidurdada. Kellel on õigus, näitaks aeg. Muidugi üksnes sel juhul, kui see paljuräägitud püsiühendus tõepoolest kord teoks saaks.