Toots ministriks – Joosep Toots!

Erki Aavik Foto: Saarte Hääle arhiiv

“Rahandusministeerium on aastaeelarves arvutustega enam-vähem poole miljardi jagu mööda pannud. Kas rahandusministeeriumi ametnikud ei oska arvutada? Mina küll ei usu,” kirjutab majandus- ja muusikaharidusega saarlane Erki Aavik.

Kirjanduslik kangelane Ülesoo Joosep elas üle märkimisväärse metamorfoosi, maakeeli olemusliku teisenemise, muutuse. Koolipoisina pidurdamatu vigurivänt, uljas paharet, täismehena kaalutlev, arukas töömees, kogukonna eeskuju ja eestvedaja. Samaks jäid väsimatus ja huumorimeel.

Mida või keda see meenutab?

Oskar Luts pakub juba “Kevades” selgituse, miks Joosep ikka koolis püsis ja kuidas teda peaaegu ei karistatudki. Nimelt tegi ta alati uue pahanduse enne peale, kui eelmist või eelmisi arutama jõuti hakata. Ja nii kogu aeg.

Usin ajalehelugeja saab kiiresti nimekirja kokku ning selle ühiseks nimetajaks on meie ühiskonna väljapaistvad tegelased, kes ühel või teisel tasandil käituvad just samuti kui Joosep Toots koolipoisina karistusi vältis. Eelmine suur pahandus ei ole veel meelest läinud, kui uus juba varasemaid varjutab. Näiteks vaktsiinide riknemine, riigi tseremoniaalorkestri likvideerimine... Loetelu on pikk.

Vaktsiinid ostetakse (meie ehk maksumaksja) raha eest uued, orkester saab saarlase jonni tõttu vahest päästetud, kuid nagu öeldud – nimekiri pahandustest on nii pikk, et asjade arutamine ja süüdlaste otsimine ning teiste hirmuks karistamine pole kellelegi jõukohane. “Mida teha?” küsivad need, kellele meie imelise riigi käekäik korda läheb. Vastuseid ei leia me Tšernõševski ega Lenini teostest, ise peame mõtlema. Jamajutt, poliitikud ja ametnikud!

Järele jääb vaid üks võimalus: neil, kes eelarvega tegelevad ja selle eest vastutavad, ei ole selgroogu. Poliitik käskis ning oma töötaburetil püsimiseks tuleb käsku täita. Ja nii ahelat pidi edasi, olgu alla- või ülespoole.

Valisin tänaseks näiteks ühe kõige uskumatuma viimase aja pahanduse, riigikontrolli leiu, et rahandusministeerium on aastaeelarves arvutustega enam-vähem poole miljardi jagu mööda pannud.

Siinkohal tuleb meil tähele panna, et ka riigikontrolör on saarlane – Janar Holm on Kuressaares sündinud. Kui nii edasi läheb, siis hääletavad mandri omad Saaremaa Eesti koosseisust välja, sest kahtlaselt suur hulk Eesti häälekatest, mõjukatest ja tulemusliku tööd poolest tuntud tegelastest on saarlased. Kellele ikka meeldib, kui mingid ülemeretegelased tulevad ja teevad... Ja ega Muhu ka ju siis pääse, väiksematest rääkimata!

Niisiis – rahandusministeerium, kelle valitsemisalas töötavad ju ka maksuamet, finantsinspektsioon, raamatupidamistoimkond, ei oska arvutada. Aga mis on ministeerium? Kas hoone? Kas dokumendid? Muidugi mitte! Organisatsioonid ei tee otsuseid, otsuseid teevad inimesed ning alati on võimalik välja sõeluda, kes konkreetselt.

Masinaid ja tarkvara käsutab inimene

Küsimus pole ju selles, kuidas eelarvet nimetada. Meile, huvitatuile, peaks jääma mulje, nagu oleks viga eelarve vormis või koguni lihtsalt nimetuses – et tegevuspõhine eelarve ei õigustanud ennast. Ärge ajage jama, ametnikud ja poliitikud! (Ja ajakirjanikud – ärge võimendage sellist tühja juttu!) Olgu eelarve, milline tahes, arvutused saavad ikka õiged olla.

Analooge otsides – tekkepõhine raamatupidamine peab õige olema, kuid kassapõhine ei pruugi? Iga maksuametnik saadab teid... sõltuvalt oma kodusest kasvatusest!

Veel üks õigustus kõlas, et parandusi tehti viimase momendini. Et aega jäi väheks... Kas rahandusministeeriumis arvutatakse ajalehe serva peale pliiatsiga tehteid sehkendades? Exceli tabel või mõni muu vastav ei eksi ka keerulisemates arvutustes ning kõikidele masinatele ja tarkvaradele annab ülesandeid inimene. Seni veel.

Niisiis – rahandusministeeriumi ametnikud ei oska arvutada! Ennekuulmatu! Skandaal!

Aga kas me seda usume? Mina küll ei usu. Muidugi oskavad nad arvutada! Aga milles siis asi? Järele jääb vaid üks võimalus: neil, kes eelarvega tegelevad ja selle eest vastutavad, ei ole selgroogu. Poliitik käskis ning oma töötaburetil püsimiseks tuleb käsku täita. Ja nii ahelat pidi edasi, olgu alla- või ülespoole.

Ja ma ei tea, kumb ametnik on riigi raha üle parem otsustama, kas loll või arg. Ainuke, mida meie, lihtsad lehelugejad ja valijad teha saame, on valida meid esindama isikud, kes peavad tööl kindlameelseid ja arukaid ametnikke ning kes populistist poliitiku lolle ja ebaseaduslikke korraldusi ei täida. Olgu või (ajutise) ametikaotuse hinnaga.