GALERII ⟩ Saarlaste lehvitus Kerstile

Kersti Kaljulaid Saaremaal Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

President Kersti Kaljulaid sai Saaremaal nii tavaliseks, et inimesed ei pööranud enam peadki, kui ta Kuressaare kesklinna söögikohas kõrvallauas einetas või maanteel rattaga mööda tuhises ja vastutulijat sõbralikult tervitas.

Esimesel kohtumisel presidendiga juunis 2017 tahtsin kangesti teada saada, kuskohas ta Saaremaal puhkamas käib. Otse ei tahtnud küsida ja otsisin võimalust suunavaks küsimuseks. Üks tuttav tegi tähelepaneku, et Kaljulaid oli käinud president Ilvese vastuvõtul Valjala rahvariietes.

20-minutisena plaanitud intervjuu oli kestnud ehk minutit viis, kui küsisingi, kas ta on Valjala kandiga seotud, isapoolne suguvõsa ju hoopis Lümanda kandist pärit. Küsimusele järgnes vaikus, mille lõikas katki diktofonile osutava presidendi korraldus: "Pane see kinni!"

See ehmatas ära. Mõtlesin, et mu esimene intervjuu presidendiga ongi saanud kuulsusetu lõpu ja mind juhatatakse viisakalt uksest välja. President rääkis aga, et ta ei taha seda teemat puudutada. Seda põhjusel, et inimesed, kellel ta külas käis, ei ole avaliku elu tegelased. Mulle meeldis see suhtumine ja sinnapaika see teema ka jäi, lehte ei jõudnud.

Kahe päevaga ümber Saaremaa

Saaremaal olles tavatses Kersti Kaljulaid kohaliku rattaklubiga ühistrenni teha. Riho Räimel õnnestus presidendiga mitu korda sõitmas käia ning kord oli kaasas ka Saaremaa parim rattur Mihkel Räim. Väheteada fakt on see, et president Kaljulaid sõitis kord rattaga kahe päevaga ümber Saaremaa.

Mihkel Räim rääkis, et koroonaaja lõpus, kui nad koos presidendiga treenisid, kiitis Kaljulaid teda ja Steven Kalfi haigla heaks tehtud ümber Saaremaa sõidu eest. Meeste tegu oli ka Kaljulaidi ennast inspireerinud ja ta tegi ilma suurema kärata samasuguse tiiru, kõigest kahe päevaga.

Räim kiitis Kaljulaidi vormi, kes suutis pärisratturitel sabas püsida. "Ees sõites me hoogu alla ei pidanud võtma," kinnitas Mihkel Räim.

Teist korda kohtusime mais 2020 esimesel koroonalukust-lahti-päeval. Kersti Kaljulaid lubas, et nii kui Saaremaa lahti tehakse, on tema kohal. Meie intervjuu toimus Loona mõisa terrassil. Puud hakkasid lehte minema, kollane võilillemeri rohelisel muruvaibal oli nii ere. Vabanemise tunne oli.

Visiidi teise päeva hommikul juhtus naljakas seik Arensburgi restoranis, kus president kohtus koroonakriisis oma panuse andnutega. Kohal olid ka kolm kaitseliitlast, kes ülesrivistatuna hõikusid etiketikohase tervituse: "Tervist, proua president!"

Tõsi, see kostis vaid kahest suust, sest üks kolmest mundrikandjast ütles samas taktis: "Tervist, härra president!" Apsaka ära tabanud Kaljulaid keeras juhtunu kohe naljaks, öeldes, et umbes kolmandikel juttudel tervitataksegi teda härrana. Seega oli kõik nii, nagu peab.

Mida president ütles?

Kolmandat korda tegin Kaljulaidiga intervjuu ajakirjandustudengite ajakirja Peegel jaoks. Presidendi kantseleist pakuti välja, et president saaks kolme tudengit võõrustada Hiiumaal, kus ta parasjagu visiidil oli. Jutuajamine Kassari rahvamajas läks kenasti, kuni president äkki ühele küsimusele prantsuse keeles vastas.

Keegi tudengitest ei saanud aru, mida ta ütles, ning nii pandigi riigipea vastus ajakirja kujul: "Mažöönžuää (President vastab prantsuse keeles, reporterid vaatavad suures segaduses üksteisele otsa)."

Presidendi otsekohesus mõjus peaaegu ebaviisakalt

Eelmisel kevadel käis president Kersti Kaljulaid Kärla piimafarmis. Tollal pakkus põllumeestele kõneainet Saaremaa tootjatele erandkorras makstav saarte piimandustoetus, mis mandrimeestele ebaõiglane tundus. Püsis lootus, et kui Kaljulaid juba kohale tuleb, siis toetab ta saarlasi ja ütleb selle välja.

Ei midagi sellist. Enne Kärla farmist lahkumist antud usutluses nimetas ta saarte piimandustoetust turumoonutuseks, milliseid võiks kogu Euroopa Liidus vähem olla.

Erapooletult asjale vaadates oli presidendil õigus, kuid tema otsekohesus oli poliitiku kohta nii tavapäratu, et mõjus peaaegu ebaviisakalt. Arvan, et Kersti Kaljulaid oli Eestile hea president.

Ain Lember