Oleme uhked, et raisku läks vaid mõni üksik, sel hetkel kullahinnaga doos. Seejuures oli vaktsiin 10-doosilistes ampullides ja tuli tundidega ära kasutada. Mida nooremaks kutsutute rühm aga läks, seda rohkem oli keeldujaid. Suvel me tõesti enam ei vaktsineerinud, kuna võhm oli väljas. Pealegi hakkas haigla juures tegutsema vaktsineerimiskeskus, defitsiidiaeg sai õnneks otsa.
10 doosi korraga
Perearsti jaoks ongi suurim probleem see, et ei toodeta ühedoosilisi ampulle. Seetõttu saame uuesti vaktsineerima (kaasa arvatud 65+ vanuses inimesi) hakata siis, kui soovijaid on piisavalt palju. Helistage! Ühesüstlaline on õnneks gripivaktsiin, mis 65+ inimeste tasuta süstimiseks äsja perearstide külmikutesse jõudis. Seega tulge, millal soovite.
Osa enese teadmata koroonat põdenud ja antikehadega inimesed lootsid, et ehk tuleb koroonapass ka neile, aga paraku mitte. Antikehad veres tõestavad küll läbipõdemist, aga ükski arvväärtus ei vasta küsimusele, millal see oli ja kui suur on kaitse. Kui põdemine on andnud arvväärtusteks näiteks 100, siis vaktsineerimine 1000 ühikut. Antikehad vähenevad ajaga, mis on normaalne.
Palju tähtsamad on põdemise või vaktsineerimise järel luuüdis, põrnas ja lümfisõlmedes tekkivad mälurakud, mida verest määrata ei saa, mis aga pahalasega kokku puutudes hakkavad kohe uusi kaitsekehi tootma. Immuunmälu kestab antikehadest tunduvalt kauem ning sellel põhinebki lootus vaktsiinide pikemale kaitsele kui vaid aasta.
Hea on see, et nüüdsest piisab digilukku kantud positiivsete antikehadega inimesele (apteegist ostetav näpuvere kiirtest ei sobi) vaid ühest vaktsiinidoosist – koroonapass kehtib aasta peale süsti. Lõputu antikehade määramine on raiskamine. Nagu ka vale ajastusega tehtud antigeeni kiirtestid, mis on tõesed vaid haiguse 4.–5. päeval, enne ja pärast võivad osutuda valenegatiivseteks. Täpseim on ikkagi spetsiaalset testitegijat ja aparatuuri nõudev PCR-test, ehkki siingi on võimalikud nii valepositiivsed kui valenegatiivsed vastused.