/nginx/o/2020/05/01/13079719t1h4cf7.jpg)
“Kas on võimalik parandada maailma ja samal ajal kasumit teenida? Kas need kaks mitte ei välista teineteist? Või siiski mitte?” kirjutab ettevõtja Tarmo Virki.
TARMO VIRKI ⟩ Kust tuleb raha, kui metsa maha ei võta?
2. november 2021, 00:22
/nginx/o/2020/03/04/12988166t1h1600.jpg)
Seisukohad jagunevad kaheks. Suvel vaidlesime tuliselt ühel Tallinna terrassil kohvi juues. Prantslane Franck, kes ehitab mittetulundusorganisatsiooni maailma parandamiseks, oli veendunud, et maailma ei saa parandada ettevõttega, mille kaugem siht on ka kasumi teenimine.
Eesti roheidu Single.Earth asutaja Merit oli vastupidisel seisukohal. Single.Earthi idee on muuta kogu meie tänast saastavat majandusmudelit, kus ettevõtjad ajavad taga sendi või kahe säästu keskkonna saastamise hinnaga ning kus toodete keskkonnahüved on turundusosakonna loodud jutud, millel puudub igasugune seos reaalsusega.
Mõte muuta kogu majandusmudelit tundub nii intrigeeriv, et asusin Single.Earthiga tööle suvehooaja lõppedes Lümandas.
"Kui omal ajal seoti valuutasid riikide kullavaradega, siis miks ei võiks rahasüsteemi aluseks olla looduse võime siduda süsinikdioksiidi?"
Tavalisel tööpäeval liigun endiselt Lahetaguse–Kuressaare–Lümanda kolmnurgas, sest Single.Earth ei eelda seda, et istuksin kusagil ühe kindla kontorilaua taga. Ettevõte on seal, kus asuvad meie inimesed – oleme lisaks Tallinnale ka näiteks Saksamaal, Prantsusmaal ja Saaremaal.
Missioon päästa maakera
Single.Earthi selle aasta suur missioon on kasvada ja leida oma meeskond. Kui Francki ja Meritiga juunikuus vestlesime, oli ettevõttes veel üheksa töötajat. Kuus kuud hiljem on meid aga umbes 60.
Aga mida me siis teeme? Oma maakera päästmise missiooniga alustame sellest, et loome väikemetsaomanikele juurdepääsu süsinikuturule. Kui suurmetsaomanikud jaksavad pöörduda konsultatsioonifirmade poole, kes ehitavad neile kümnete tuhandete eurode eest projekte – mille loomine võib kesta ka aastapäevad –, siis meie pakume enda poolt välja lahenduse ka väikemetsaomanikele.
Näiteks üks hektar korralikku metsa Lääne-Saaremaal seob kuni 9000 kilo süsinikku aastas. Euroopa riikide kauplemissüsteemis on süsinikdioksiid hinnastatud tasemele 60 eurot tonn. Lihtne matemaatika ütleb, et kui süsinikdioksiidi tonni hind püsib sellel tasemel, siis teoorias võiks see tähendada 540 euro suurust iga-aastast sissetulekut metsaomanikule iga hektari kohta. Enne kui oma platvormiga järgmisel aastal turule tuleme, me loomulikult ei tea tegelikke turuhindasid selles ajahetkes. Euroopa CO2 hinnad annavad aga kindlasti vähemalt sellise suurusjärgu, mida ma ise ootan.
Metsaomanikud saavad juba täna single.earth veebilehel oma huvi registreerida, sidumata ennast otseselt millegagi. Ei, me ei osta teie metsa ega õigust teie metsaga tegeleda. Mets kuulub maaomanikule. Single.Earth muudab maaomaniku jaoks rahaks selle süsinikdioksiidi, mille mets seob sel hetkel, kui turule tuleme.
Metsa maha ei võeta
Põhimõtteliselt sünnib lisandväärtus just nimelt sellest, et metsaga mitte midagi ei tehta. Eelkõige selle eest, et metsa maha ei võeta. Sest kui metsa olemasolul on tänases maailmas majanduslik väärtus, siis miks ei peaks see jõudma maaomanikuni?
Aga kust see raha siis ikkagi tuleb? Alguses tuleb see ettevõtetelt, kes soovivad kompenseerida süsiniku jalajälge ja kes juba koputavad meie uksele. Visioon on aga jõuda siiski palju kaugemale.
Tulevikuvaates oleks loogiline jõuda olukorda, kus majandussüsteemi aluseks oleks looduse jätkusuutlikkus. Kui omal ajal seoti valuutasid riikide kullavaradega, siis miks ei võiks rahasüsteemi aluseks olla looduse võime siduda süsinikdioksiidi?
Kõlab veidi idealistlikult, eks ole. Aga ega maailma paremaks muuta ju teistmoodi saagi.