:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644599t1h3f21.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/10/14192818t1h9895.jpg)
Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema, nii peaks iga mees teadma, mida ta saab teha oma tervise heaks, et elada pikk ja õnnelik elu.
ÜLESKUTSE ⟩ Iga mees peab teadma!
Eesti vähiliidu teavituskampaania “Iga mees peab teadma!” eesmärk on arendada meeste terviseteadlikkust, rõhutada ka mehe enda vastutust oma tervise ja elukvaliteedi eest. Samuti on oluline rääkida eesnäärmest ja sellega seotud haigustest, jagada infot tänapäevase ravi kohta ning toetada eesnäärmevähi patsiente.
Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et Eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naiste ning sookaaslaste terviseteadlikkusele Põhjamaades ja Lääne-Euroopas. Tervise oluliste riskitegurite – liigse kehakaalu, vähese liikumisaktiivsuse, ebatervisliku toitumise, suitsetamise, alkoholi liigtarvitamise – näitajad on Eesti meestel jätkuvalt oluliselt kehvemad kui Eesti naistel.
Iga mees peab teadma, et eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasvaja Eestis ja ka Euroopas tervikuna. Alates 50. eluaastast diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest. Mehe vanuse suurenedes suureneb ka haigestumisrisk. Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74-aastastel meestel.
Eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus, aktiivne ja korrapärane seksuaalelu.
Selleks, et haigus varakult avastada, on meestel alates 50. eluaastast soovitatav teha PSA-analüüsi. Neil meestel, kelle perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, tuleks seda analüüsi teha 45. eluaastast.
Eesti vähiliit koos meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega soovitab meestele toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, vähendada stressi oma elus ning regulaarselt külastada arste, et võimalikud terviseprobleemid saaksid varakult avastatud ja ravitud!