MUHU UUDISSED ⟩ Jõulud käe jälle!

Irena Tarvis Foto: Erakogu

Ikka terit. Neh, oogid jõulud käe jälle ja pilkus sie vuasta lõppkid ep jõva. Juu nüid ikka nie jõuluvana kingitusekotid kenaste piripardani täis oo juba.

Neh, tagumine aeg oo akata mõtlema, et, mis sie pühadeks lava piale suab. Õlled oo mudud ammu köima pandud ja tüdrikutel pähkikotid valmis varutud, aga sülditeguga vist põle jõudn ükskid emane viel pihta akata. Neh, ja saialevad ja tangumakid ja jõuluorikas ja. Uijeekest neeletsid köivad, aga nõukest aega põle viel tuln, et jõvaks valmis kua tiha. Toomabe said elud-maad roise ja nüid ehk suab pire langsamini laska. Jõululaupa õhta ju taris ometiks kakstesn korda süia.

Jõululaupa ikka lastasse kirku kua. Liival, luteruse kirkus akkab tienistus kellu kahest pääva. Suab kenaste varakult õhtale ja keedusse üles panemise aaks kojo. Siis oo õhta otsa mureta aega isiomadega kuuse all olla. Ja Liiva kirkus laulab segakuor kua jälle. Nõnna, neh, kut igavuasta.

Ja Hellamoa kirkus akkab tienistus kellu kolmest. Neh, siis tunni jägu iljem. Nõnna et Hellamoa kirgulised jõudvad kua enne pimed kojo kenaste.

Mudud nüid ep tiagid. Saunakütiga piab ikka omingust kole vara pihta akkama, et ikka kirku mineku aaks ihu kenaks puhtaks suaks ja kodu jõulupuu kua ehte. Juu tuhlid-lõiked jäevad pärastiseks.

Neh, ja muistne moed oo, et Muhus köiasse ikka esimese püha kua kirkus. Liiva kirkus oo sedakorda esimese püha tienistus kua ikka jälle kellu kahest kenaste. Ja esimese püha kirgust tulles muistsel aal ikka jõulutöngid jähid külasid kaudu rinki roinama. Mesmuodi sõukest kommet nüid viel elus ojab, seda ep tia Viiu ega lapsed. Jõvad sa iga jõulutöngi kääst siis neid suri taudipaprid küsida ja julged sa nõuksi üldse uksest sisse laska, kellel maskisid ies põle?

Neh, olga meite reaki ja kenasid munukseid pühasid!