Sörvemaa pärimuse selsi uueaastaköne 2022

Copy
Mari Lepik, Margus Lepik ja Oliver Parrest
Mari Lepik, Margus Lepik ja Oliver Parrest Foto: Saarte Hääl

“Meite selsi siht on Sörvemaa ning sörulaste isioma kulduuri püsimajäämine. See pole mitte lihtne ülesanne,” kirjutasid Sörvemaa pärimuse selsi uueaastakönes Tammeougu Oliver, Mari ning Tammeniidi Margus, kaasamötlevad selsi noored, liikmed ning vabatahtlikud.

Pöliskulduur on kut kolmaintsus: kulduuri kandiad, maa ning kulduur isi. Selle aasta akaduses räägime sörulaste isioma kulduuri aluspöhjast – meite maast ning maastikest.

Meite rannad, karjamad, metsad ning vanad külad – keik see suunab sii Sörrves elavad inimesed mötlema, könelema, tundma ning tegutsema sedati nigut see umbest sii sobilik on. Isiomane tegutsemise moe loob sedasama ilma meite ümber: Sörve vallali merevaated ning ätsid täis rohumad on mailmas seebere olemas, kui kedad karjadab randas loomi ning teeb eina. Külatänavad ning vanad elud-ooned on olemas, sest kedad on nee korda teind. Kala on meite söömarenni peel seebere, kut kedad merest kala püiab. Kedad ojab sörulaste-saarlaste, isioma kulduuri egapäise töö ning teuga alal. Olgagid teissi pailu löbusamaid vöimalussi on küllaga. Ojab, sest see on isioma!

Isioma maastik kaub

Samal ajal keib vali metsaraiumine, mereäered ning külateed pannasse kinni. Planeeridasse mailmadusuuri tuuliguparkisid, mis muutvad ümberkoutse ilma elamiseks kölbmaduks. Entsed talukuhad, mille kidad tahaks ähk omal ning lastel elamise paigaks tiha, jäevad tühjaks. Souksed teud äävidavad meite isioma kulduuri.

Muidud, äga puidu ning elektrida äi saa ko kenast elada. Koeskil pidavad nee laastud ning teisegorra ko suled lindma. Soukest eri, koes kulduuri oidmiseks tarbline maastik ehidusmaterjaali vöi elektri vasta vahedasse, on möistlikul ulgal tarbline tiha. Sörves akab silma umbest selle eri sandem pool. Meite isioma maastik kaub ning meie, kis me sii elame, äi saa vastu puid, elektrid äga raha.

Meite maastikke saab ka teisemdi tarvita. Jätam suurema jäu puid metsa kasuma, teem pire pisemad tuugenid ning önnedus on lindude, kalade ning sörulaste jäuks ulka piskum!

Vöi vötam turismi, mis sii Saaremaal privilegeeritud majanduse aruks tousend on. Uurimine näidab, et seie Saaremaale tullassegeed otsima puhast loodust ning vaikust. Kui meite maastikud on nii looduse kui kulduurilises möttes elus ning terved, on see kasulik mitte umbest saarlastele, vaid ka turismierile.

Ähk on turismi möju isioma kulduurile isigid kasulik? Vööraste röömuks püsti pantud meelelahutamise külad, viikingilaeva moodi asjad, elamuse keskused ning rahvatansi etendused rikastavad keikide elu. Konserdile ning kohvigusse pole keeldut saarlasel minna! Paraku tükivad turismiga seutud nähtused isioma kulduuri ning maastike taasloomise kuha peelt kahjulikud olema.

Kui külalisele mööldut meelelahudus kuhalikule ko midad pakub, on see meite isioma kulduuri asendamine ühe teise kulduuriga. Bussitäite vöörastega keib seltsis lärm ning tallamine, praamisabad, pahategijad, prügi ning isiäranis olemise kautsiminek. Meitel omal pole turistide avasdut kuhtadesse änam asja muidu kut koristama. Souksed omainimeste jäuks sandid asjad on vööraste jäuks ko sandid.

Olgageed turismiedevötjad tublid inimesed ning valdas on töös püudäis spetsialistisid, pole sii möistedut – see, mida vöörad seie vaatma tulad, on meite isioma kulduurikandjate, meite maastike loojate egapäise töö vili.

Meite käde jouab pisku

Ähk on möistlik vahetada umbest piregeise isiäranis olemist, loodust ning vaikust möistlikkude rahanummride vasta? Ning mis see raha targa inimese kääs muud on kut paramad koolid ning tervisoid, körgkulduur ning rohkem vöimalussi meite isioma kulduuri edasi kanda? Vöimalus

siisamas oma külas kenast elada, ilma et oleks taarist kougel tööl, poodis, koolis vöi arsti juures keia. Ähk oleks sedati lootust ka meite isioma kulduuri kandjate järelkasvule!

Präegast see sedati äi ole mitte: meite kalamehed jäevad vanaks, loomapidajaid äi tule juure, küladesse elama tulemisel on tee püsti ees, pangast lainu’p anta, vanu elusid-oonid pole siikantis enam koeskilt saaja. Meite isioma maa ning maastike vastu vahedut raha – olga see meite metsast vöi tuulest püitud ähk turismierist teenidut – see raha tükib koeskile kougele ee lindma. Seie, meite oma tarkade inimeste käde, jouab pisku, mis meite elu äi saa mitte kuigid pailu edenda. Sedati äi edene asjad meite jäuks mitte kenasti!

Isioma maa oidmise raskused akvad pihta säädustest, turumajandusest, keskkonnakatastroofist ning midad muuta tundub ilmvõimatu. Piregeise on egaühel siiskid vöimalik tiha. Egaüks saab: olla kena ning koostööks akmas naaber, tiha oma elud-ooned, tööd ning teud ninda, et see meite isioma maastikke ojab ning loob, natuse möjutada ka joudusid, kis säädusi, turgu ning loodust määravad, tiha koostööd nendega, kis meite isioma kulduuri nimel egapäiselt tööd tegad!

Attäh meite isioma kulduuri oidia: vallali merevaate looja, elude-oonede oidia, kalamees, edevötja, kes sa isioma kulduuri kannad ning lood, sörulane-saarlane, kis sa isioma kodus isioma moe järge elad! Tänu teitele on meitel alles isioma kulduuri aluspöhi – meite isioma maa ning maastikud!

Julged peeleakmist ning joudu uuel aastal! Kenad terist teitele!

Täispika variandi nii video kui tekstina leiad võrgulehelt sörvemaa.ee

Tagasi üles