/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2022/01/11/14303634t1h786e.jpg)
Esmaspäeval, 10. jaanuaril lahkus 102. eluaastal meie hulgast Selma Leesi.
MÄLESTAME ⟩ Suri maakonna vanim inimene
Läbi aastate on Selmast, keda sõprade ja tuttavate seas rohkem küll Salmena tunti, ajakirjanduses palju kirjutatud ning alati iseloomustati teda kui elurõõmsat inimest, kes jätkus reipust ja optimismi. Selma oli ikka heas tujus, vitaalne ja huumorimeelne, sõbralik, abivalmis ja lahke.
Kui ta 2019. aasta septembris 100. sünnipäeva tähistas, päris ajakirjanik, kas elupäevad haigemajas töötanud sitke saare naine on ka ise arstide abi vajanud, ning juubilar vastas, et eks vahel ikka on tohtrite abi tarvis läinud.
Mullu septembris, kui Selmat 102. sünnipäeva puhul õnnitlemas käisime, rääkis ta rõõmsameelselt: "Mul ju lausa luksuslik elu praegu, kõik on olemas ja jumal tänatud, et jalad veel kannavad. Saan ise ringi liikuda ja tulen endaga ise toime."
Poolteist aastat tagasi ilmus aga ajakirjanduses suisa imeuudis – vähesed elavad sajandivanuseks, vähestel saja-aastastel on aga õnnestunud seljatada koroonaviirus. Üks neist oli Selma Leesi.
Selma kasvas üles Nasval, nende peres oli viis last. Lõpetanud 1937. aastal Karja kodumajanduskooli, alustas ta tööd kokana haiglas. Sellesse ametisse jäi ta koguni 52 aastaks. Kuid ka pärast pensionile minekut 1990. aastal aitas ta haiglat veel üheksa aastat puhkusteaegse asendajana.
Oma pikale ja sündmusterohkele elule tagasi vaadates meenutas läinud sajandi karmid katsumused üleelanud Selma alati möödaniku päikeselisemat ja helgemat poolt. "Eks neid rõõmsaid ja helgeid hetki on elus ikka rohkesti olnud," ütles ta vaid kolm ja pool kuud tagasi. "Olen saanud palju ringi liikuda ja isegi mööda maailma reisida."
Oma vitaalsuse ja pika elu saladuse kohta arvas Selma: "Kogu elu olen töötanud Kuressaare haiglas. Arvan, et eks mind on aidanud haigemajas valitsev tervislik õhkkond... "
Head teed Sulle, Selma Leesi.