MÄLESTAME ⟩ Linda Pikkani

Linda Pikkani Foto: Erakogu

27. jaanuaril katkes elupõlise sõrulase Linda Pikkani elutee, kes Saaremaal tegi oma elutöö ehitusmeistrina, ent tegutses ka viljaka harrastuskunstnikuna, oli koori- ja ansamblilaulja ning natsismiohvrite ühingu juhatuse liige.

Kolmekuningapäeval võõrustas ta külalisi, kodukandiinimesi.

"Vaatamata teda räsinud haigusele oli Linda elurõõmus nagu alati," meenutas kohtumist lahkunu kaasteeline Maie Kuldkepp.

Kaks aastat tagasi käis Linda Tallinnas vastu võtmas aumärki Vabaduse Tammepärg. Eriti rõõmustas sõrulane selle üle, et tunnustuse avaldajaks oli saarlane, tollane justiitsminister Raivo Aeg.

Maalilises Karuste külas ilmavalgust näinud Linda Pikkani pidi juba varakult taluma elu karmimat poolt. 12-aastasena viidi ta sõjasügisel 1944 koos kuueaastase vennaga püssimeeste saatel Mõntu sadamasse, kus neid aeti Saksamaale saatmiseks umbsesse laevatrümmi.

"Kolm okupatsiooni hävitasid minu koduküla. Meil õnnestus tervetena tagasi tulla. Kodu aga enam ei olnud. Uus elukoht tuli endal otsida," rääkis lapsena vintsutusi taluma pidanud Linda viis aastat tagasi ajakirjanikule.

Aastakümneid ehitusfirma viimistlusjaoskonnas meistrina töötanud Linda Pikkani on kaasa aidanud Salme rahvamaja, Kuressaare kultuurikeskuse, kunagise Orissaare ühismajandi kontorihoone ja paljude teiste ehitiste valmimisele. Tarmukal naisel jagus töö ja pere kõrvalt aega maastikke ja linnavaateid maalida, ansamblites ja laulukooris laulda.

Linda Pikkani loomingut, nii maale kui ka tikandeid, on eksponeeritud ka näitustel.

Kaheksa aasta eest külastas Linda koos saatusekaaslastega neid kaugeid paiku, kuhu sõrulased kodudest sõja-aastatel viidi.

Linda Pikkanit jäävad leinama poeg ja tütar, 7 lapselast, 13 lapselapselast, saatusekaaslased Sõrvest, kunagised kolleegid, kaaslased kunstiklubist ja laulukollektiividest.