TAAVI KURISOO ⟩ Sõda Ukrainas ei võideta relvade, vaid tahtega
“Poliitika on keeruline mäng, sest õiged vastused selguvad tagantjärele. Ajalugu soosib aga otsustavust ja julgust nähtavaid võimalusi kasutada,” kirjutab Taavi Kurisoo, Sokratese klubi ja Isamaa Saaremaa piirkonna juhatuse liige.
“Hr Schoenbrun, meil on salajane relv... ära naera, kui ma sulle seda ütlen. Meie salajane relv on rahvuslus. Omada rahvustunnet, mis on küpsuse märk, on tähtsam kui ükskõik milline relv maailmas.”
HồChi Minh
/nginx/o/2017/09/14/12105202t1hb749.jpg)
(Kasutan teksti ilmestamiseks mõnda vahel ekslikult kommunistiks peetud Vietnami rahvuslase ja vabadusvõitluse ühe juhi Hồ Chi Minhi tsitaati – T. K.)
Ukraina võidab selle sõja. Neil on rahvuslik ühtsus ja liider, keda usaldada ja järgida. Sõda ei võideta relvade, vaid tahtega, kuid relvadest on tahte pealesurumiseks suur abi. Ründaval poolel tuleb sõjaväsimus, lääne ühiskonnal tuleb sõjaväsimus, kuid ukrainlased võitlevad lõpuni.
Kuidas veel Ukrainat aidata?
Ma olen veendunud, et president Zelenskõil on õigus ja Ukraina võitleb mitte ainult enda, vaid ka Baltikumi vabaduse eest. Seega on meil moraalne kohustus neid selles võitluses kõigiti aidata. Kas me saaksime veel midagi teha, et Ukrainat aidata?
Enamik lääne liidreid ja ühiskondi on hirmul. Sõda ongi hirmus. Kartes juhivad meid aga baasinstinktid, mitte mõistus.
Mõned eeldused, millega me võime arvestada. Tänaseks me teame, et võimas Venemaa armee on tegelikult Potjomkini küla. Fassaadi oleme näinud paraadidel, kuid lahinguks on nende varustatus kehv ja nende võitlusmoraal on olematu. Nüüdseks teab seda ka Putin.
Kuigi Venemaa on maailmale demonstreerinud mõningaid imerelvasid, siis sõja kulgu need ei mõjuta. Elon Musk on korduvalt öelnud, et tipptehnoloogias on kõige lihtsam teha prototüüpi. Tõeliselt keeruline on tipptehnoloogiat masstoota. Venemaa seda ei oska.
Võimalus, et Putin, teades nüüd oma armee tegelikku võimekust, otsustab astuda mõne NATO riigiga otsesesse konflikti, on väga lähedal nullile. Parim, mis ta teha saab, on lääne ühiskonda sõjavõimalusega hirmutada.
Me ei pea kartma tuumarelva
Mao Zedong ütles juba 1946. aastal, et aatompomm on pabertiiger. See näeb hirmus välja, kuid sobibki vaid hirmutamiseks. Vastastikkuse hävingu garanteerimine tagab, et seda relva ei saa enam kunagi relvana kasutada. Senine ajalugu on seda kinnitanud.
Ilmne on ka see, et me ei tea, millise info põhjal teeb Putin otsuseid. Küll teame me, et ta teab, et talle etteantud info ei ole vastanud tõele, ja seega on ta muutunud äärmiselt paranoiliseks. Paranoiline inimene on valmis uskuma uskumatut ja mitte usaldama silmnähtavat.
Me teame ka, et nii kaua, kuni Putin on võimul, sõda ei lõpe. Tal ei ole enam võimalik taganeda võimu kaotamata. Me imetleme ukrainlaste vastupanuvõimet ja sitkust kaitses, kuid oma maa tagasivõtmiseks ja stepis ründamiseks peaksid nad kontrollima õhuruumi.
“Pidage meeles, torm on männile ja küpressile hea võimalus oma tugevuse ja stabiilsuse näitamiseks.”
HồChí Minh
Kuidas me väikese riigina saaksime kõike seda arvestades Ukrainat aidata? Iga abi on kasuks, kuid kas me saaksime teha midagi rohkem ja suuremat? Minu jaoks on olnud arusaamatu, kuidas julgevad NATO riigid Ukrainale saata tanki- ja õhutõrjerelvi, kuid lennukeid mitte. Ühed surmavad relvad mõlemad.
Aga kui just anda ei julge, siis kutsume kõik NATO riikide käsutuses olevad MIG-id Ämarisse õppustele.
Kui siis Ukraina lendurid, kes juhtumisi samal ajal Laulasmaa spaas lahingustressist puhkavad, need pihta panevad ning nendega kodumaale lendavad, võime protestida ja Ukraina saadikule kas või sümfooniatäie noote esitada. Ühendkooris koos Läti, Leedu, Poolaga jne. Sellest oleks Ukraina õhujõududele ja ründevõimekusele suur abi, mida ei unustata.
Sõlmida piirileping
Teiseks võtame kinni Putini mõttest, et Teise maailmasõja eelsed piirid on need õiged piirid. Arutame võimaluse üle teha Venemaale ettepanek sõlmida piirileping, järgides Tartu rahulepingu järgset piiri. Aruteludes võime ka viidata Venemaa vägede vähesusele meie regioonis ja üldisele sõjaväelisele nõrkusele.
Kui ka Soomes arutataks ükskõik mis tasemel Karjala küsimust ning Gruusias Lõuna-Osseetia ja Abhaasia teemasid, siis peaks Putin osa vägesid nendesse piirkondadesse tagasi saatma ja ukrainlased saavad ka sellest veidi leevendust.
Kui on tahe, siis leiame ka võimalusi ning ärme unustame, et:
“Pärast vihma tuleb ilus ilm
ühe silmapilguga
viskab maailm maha oma mudased riided”Hồ Chi Minh
Au Ukrainale!