Vähe oli neid asju, mille vastu Undva külas sündinud ja kasvanud, Saaremaa ühisgümnaasiumi 43. lennu (1961) vilistlane Taimo Oolup huvi ei tundnud.
MÄLESTAME ⟩ Lahkus Taimo Oolup, elektroonikust koduloolane
Kodulugu, sport, kalapüük, elektroonika, sidetehnika, genealoogia, mesindus ja veel mitmest tegevusvaldkonnast oli see sitke saarlane huvitatud. Ometi suutis raske haigus elurõõmsa, vastutuleliku ja abivalmis pereisa murda. Tallinna haiglas lakkas Taimo süda löömast 27. märtsil.
Kodusaarel töötas Taimo tehnikuna mitmes ettevõttes. Koolipoisina tuli ta Eesti koolinoorte meistriks võrkpallis. Samal spordialal ka Saaremaa meistriks.
Pärast keskkooli lõpetamist tahtis tehnikahuviline noormees minna tollasesse Leningradi sideelektroonikat õppima. Sellele plaanile tõmbas aga kriipsu vanemate haigus. “Sidetehnika mind huvitas ja ma sain tööle sidesõlme automaattelefonijaama. Aastakese sain tehniku tööd teha, siis tuli vene kroonusse minna. Kolme aasta pärast sõjaväest tagasi tulles läksin taas sidesse tööle,” rääkis Taimo neli aastat tagasi, enne oma 75. sünnipäeva.
1968. aastal kutsuti tehnikahuviline mees tööle vastavatud Saaremaa arvutusjaama. Enne uuele tööpostile asumist käis ta Tallinnas arvutustehnikat ja programmeerimist õppimas.
Taimo Oolup on olnud ka tsentraalkatlamajas automaatikainseneri vastutusrikkal ametipostil, Läätsa kalatööstuse katlamaja juhataja ja Saare Kaluri plekk-karbitsehhis automaatikaseadmete tehnik.
Võrkpallimängu AB sai Taimo nagu paljud teised Saaremaa poisid selgeks legendaarse treeneri Hugo Metsa käe all harjutades. “Võitsime rajooni meistritiitli ja saavutasime esikoha vabariigi koolinoorte meistrivõistlustel. 1960. aastal saime Minskis koolinoorte üleliidulisel spartakiaadil teise koha. Järgmisel aastal mängisime üleliidulistel võistlustel Odessas. Seal saime väga tugevas konkurentsis seitsmenda koha,” meenutas endine võrkpallur Saarte Häälele neli aastat tagasi.
Taimo oli ka hea suusataja. Sellele pani aluse nelja kilomeetri pikkune koolitee, mille külapoiss talvel suusatades läbis.
Ühiskondlikult on Taimo kogu elu aktiivne olnud. Kümme aastat oli ta Saaremaa noorte suvepäevade laagri komandant. Tol ajal ulatus suvepäevaliste arv kolmesajani ja vahel oli noori võsaleeris, nagu suvepäevaliste laagrit tookord kutsuti, rohkemgi.
Vanemas eas hakkas Taimo huvi tundma genealoogia vastu huvi. Selles valdkonnas on ta oma suguvõsa uurimisel ära teinud suure töö.
Lektorina on koduloolane Oolup rääkinud huvilistele vandiraiujatest – randlastest, kes merehätta sattunud purjelaevadel masti toetavad vandid läbi raiusid ja seejärel alustelt saaki röövisid. Sellised mehed Tagamõisa poolsaarel muiste tegutsesid.
2018. aasta suvel oli Taimo Undva küla, oma koduküla kokkutuleku korraldustoimkonna liige. Kokkutulek läks kenasti korda ja sellest tundis ta siirast heameelt.
Pereisa jäävad leinama abikaasa Anne, poeg Ergo ja tütar Erle ning viis lapselast.