/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/27/14722747t1h0023.jpg)
“Plats puhtaks!” on Isamaa reklaamlause. Viimati lubati Tallinn korruptantidest puhtaks rookida, nüüd kogu Eestimaa punamonumentidest. Ühe luuaga. Kui luud ei pühi, võetakse buldooser appi.
JUHTKIRI ⟩ Buldooser pole alati ainus võimalus
Ei saa vastu vaielda, et Eesti ühiskonnas seostuvad need monumendid okupatsiooni ja sõjakoledustega ning seda eriti praeguses maailmapildis: sama agressor ründab Ukrainat.
Arusaadav, et aitab küll punaste mälestuse hoidmisest. Olgu selleks siis tank Narvas või pisike obelisk kuskil metsaveeres.
Kuid kas lõhkumine ja lammutamine on ainus võimalus? Torino ülikooli järeldoktor Federico Bellentani, kes teadustöödes on käsitlenud ka Eesti punamonumentide teemat, on näiteks ühe võimalusena näinud nende ümbermõtestamist. Ta arvab, et monumendi konteksti on võimalik muuta uue mälestus- või infotahvli lisamisega.
Tehumardi monument on Eesti mastaabis haruldane: oma suuruse ja ka mälestise staatuse tõttu. Just see koht oleks heaks näiteks, kuidas muuta monumendi konteksti ja anda läbi selle uus mõõde, sest tulevikku silmas pidades ei pea me oma minevikku mitte ainult mäletama, vaid ka mõistma.
Loodetavasti ei ole riigikantselei juurde loodud komisjon monumentide saatuse üle otsustades ülemäära tormakas ega näe vaid pimesi veidi populistlikult äärmusliku maiguga sõnumit “Plats puhtaks!”, vaid vaatab ja mõtestab iga objekti eraldi.