AJA LUGU ⟩ 120 aastat püsiühendust Suurel väinal

Aurik General Surovtsev rügas väinas tööd teha aastail 1902-1918. Sageli oli tal ka uisk abiks. Foto: POSTKAART / VIRTSU ARENGUSELTS

14. augustil 1902 jõudis kodusadamasse Kuivastusse jäämurdja tüüpi aurik General Surovtsev, mis tagas esmakordselt aastaringse üleveo Muhust mandrile.

Esimesed aurulaevad külastasid Saaremaad juba 1830. aastatel, kui Riia ärimehed ja intelligentsi esindajad tegid lõbusõite Ruhnu ja Kuressaarde. Kahe suurema linna – Riia ja Peterburi-vahelise laevaühenduse sisseseadmisel hakkasid liiniaurikud reisijaid peale võtma ka Kuressaare ja Kuivastu reidil.

Parema ühenduse loomiseks mandriga, eriti kubermangude pealinnade Riia ja Tallinna ning keisririigi pealinna Peterburiga, asutasid Saaremaa mõisnikud koos Riia suurkaupmeestega 1873. aastal Kuressaares laevanduse aktsiaseltsi Osilia. 1875. aastal ostis selts uue kiirauriku (350 hj ja kiirus 10 sõlme), millele anti nimeks Konstantin.