/nginx/o/2021/09/10/14058655t1h870c.jpg)
Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest, kirjutab peaasi.ee. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad. Enamik sellistest juhtumitest oleksid ennetatavad.
Kohalikke kogukondi raputavad 200 korda aastas teated enesetappudest ning alaealiste suitsiidide poolest kõrgub Eesti koos Leeduga üle teiste Euroopa riikide. Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetapu tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tegu on surmade ja kahjudega, mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida.
WHO enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogilise ülevaate Eesti uuringu raporti põhjal peab tõdema, et perioodil 2000-2020 esineb meeste hulgas enesetappe 4-5 korda sagedamini kui naiste hulgas.
Ülekaalukalt kõige levinum enesetapumeetod on Eestis poomine ning seda nii meeste kui naiste hulgas. Viimasel perioodil (2016-2020) on poomise osakaal siiski veidi langenud ning eriti märgatav on olnud langus naiste hulgas. Sageduselt järgmine meetod on mürgistused.
Iga neljas inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. Ravita haiguste tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele, süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.
Loe lähemalt siit!
:format(webp)/nginx/o/2022/03/25/14446182t1h8e5a.jpg)