Läänemeri ja rannikuriikide julgeolek

19.04.2022, Tallinn. Postimehe sõjastuudio: Kalev Stoicescu. Saatejuht Ulla Länts. Foto Remo Tõnismäe, Postimees FOTO: Remo Tõnismäe Foto: Remo Tõnismäe

Nord Stream 1 ja 2 gaasitorujuhtmete plahvatused ja lekked – ilmselged provokatsioonid – meenutavad taas kord, et Läänemere rannikuriikide julgeolek ei ole sugugi piiratud iga riigi maismaa ja territoriaalmerega (reeglina 12 meremiili ulatuses rannikust) ega ainult sellega, mis toimub mere pinnal, näiteks sõjalaevade liikluse või õppuste ja muude tegevustega," kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu, Eesti 200 liige.

Merepõhjas asub meile nähtamatu, kuid ülioluline taristu, mis toetab kriitilisi majandus- ja eluvaldkondi, peamiselt energeetikat ja kommunikatsiooni. Gaasitorujuhtmed Venemaalt Saksamaale on Venemaa poliitika tõttu oma tähenduse minetanud ja nüüdseks ka sabotaažiaktiga rivist välja viidud. Muud veealused ühendused aga toimivad Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide vahel ümber terve Läänemere.

Eesti ja Soome vahel on kaks kõrgepinge elektrikaablit koguvõimsusega 1000 MW. 105-kilomeetri pikkune Estlink 1 (avati 2006) ühendab Harku ja Espoo ning 170-kilomeetri pikkune Estlink 2 (2014) Püssi ja Anttila alajaamasid. Eesti ja Soome ning Rootsi vahel kulgevad fiiberoptilised kaablid, mis on Eesti peamised interneti- ja sideühendused Euroopa ja kogu maailmaga.