LUGEJA KIRI ⟩ Vereta Jahi sõpruskond on Eestis tegutsenud 25 aastat

Pilt illustreeriv. Foto: Lembit Michelson

Looduse pildistamisel on pikad traditsioonid. Vereta Jaht on pärisjahile pisut sarnane, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning saagiks hulgaliselt loodus- ja loomapilte. Algusest peale on peakorraldaja Tiit Hunt.

Jahi eripära on see, et sõpruskond fotograafe ja fotohuvilisi koguneb kokkulepitud päevadeks ühte kindlasse piirkonda Eestis. Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse varavalgest hilisõhtuni. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu jahipiirkonna maastikku ja selle asukaid. Jaht algab päikesetõusuga ja lõpeb loojanguga.

Kolme päeva jooksul tehtud fotodest valib pildistaja parimad ja saadab korraldajatele hindamiseks. Näituse avamisel kuulutatakse välja võidutööd. Kõige meisterlikuma pildi eest saab pildistaja pähe Vereta Jahi rändkarika – sarvilise viikingimütsi, millele on kantud kõigi Vereta Jahi meistrite nimed.

Igal jahil on oma jahiloom, keda jahitakse. Kes täpsem, osavam, nutikam, see kindlasti leiab… Jahiloomadeks on olnud kobras, metssiga, metskits, mäger, põder, metsis, hirv, ilves, teder, saarmas, metsnugis, metskurvits, ronk, kährik, kormoran, mink, karu. Mina olen käinud 12 jahil. Mida jaht on mulle õpetanud? Kindlasti seda, et võõral maastikul liikudes hoia silmad-kõrvad avali. Iga väike liikumine võib olla tänase päeva ettearvamatu jahiloom. Mõne looma või linnuga tekib eriline suhe.

Vereta Jahi 2022. aasta jahiloom oli karu. Õige mitu jahilist said karust toredaid pilte. Tänavune Kuressaare XII fotopäev oli nagu Vereta Jahi väikene sugulane. Suurima elevuse tekitaja oli juttselg-kärnkonn (kõre). Reedel, 28. oktoobril paneme kultuurikeskuse fuajeesse fotopäeva raames Vereta Jaht 2021 näituse. 27. oktoobril kell 16 avame koos Eesti looduskaitse seltsi Saaremaa osakonnaga Ajamajas Looduse Aasta Foto 2020 näituse ja tunnustame fotopäeval parimate kaadrite tegijaid.