/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/08/14948548t1he2da.jpg)
Oktoobrist elanikele pakutav elektrienergia universaalteenus peaks olema riigi poolt pakutav abikäsi kõrge börsihinnaga toimetulemiseks. Mida esimene kuu näitab?
Kui võrrelda konkurentsiameti kehtestatud universaalteenuse tootmishinda, mis on hetkel 154,08 €/MWh ehk 15,4 senti/kWh oktoobrikuu keskmise börsihinnaga Eestis (174,29 eurot megavatt-tunni eest ehk 17,4 senti kilovatt-tund), siis viimane oli kahe sendi võrra kallim. Ehk siis, kuigi oktoobrikuu keskmine elektrihind Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas langes septembriga võrreldes suisa 23,9 protsenti, jäi universaalteenus läinud kuul siiski soodsamaks.
Kas hinnalangus jätkub?
Oktoobri keskmist börsihinda aitasid langetada kuu lõpu madalad hinnad: viimase 10 päeva jooksul oli börsihind olnud universaalteenusest soodsam kaheksal korral. Elektrihinna järsk langus on eelkõige tingitud gaasihinna kukkumisest, mistõttu on vähenenud börsil tipuhindu kujundavate gaasielektrijaamade muutuvkulud. Kui augusti lõpus maksis gaas Hollandi TTF-i gaasibörsil üle 350 euro megavatt-tunni eest, siis oktoobri lõpus langes gaasihind osal päevadel ka alla 100 euro.
Lätis kujunes oktoobri keskmiseks elektrihinnaks 189,29, Leedus 189,33 ja Soomes 113,48 eurot megavatt-tunnist. Septembris oli Eesti keskmine börsihind 228,93 eurot. Kõigi aegade rekord tehti aga augustis, mil elekter börsil maksis kuu keskmisena 361,35 eurot megavatt-tunni eest.
Nii nagu muutub börsihind, ei ole ka praegu kehtiv universaalteenuse tootjahind siiski kivisse raiutud. Tuletame meelde, et Eesti Energia soovis hinnaks 18,1 senti kWh eest, kuid konkurentsiamet kinnitas septembris 15,4 senti. Ettevõte on konkurentsiametile esitanud hinna tõstmiseks uue taotluse, sest Eesti Energia teatel ei kata ajutiselt kehtestatud hind ettevõtte elektritootmise kulusid. Ehk siis tootjahinnaga seotud universaalteenus võib kallineda.
Universaalteenuse tootjahinna ja börsihinna võrdlemine on siiski pisut lihtsustatud lähenemine, kuna nii ühel kui ka teisel puhul lisanduvad müüja marginaalid ja kuutasud, mis erinevalt mõjutavad kilovatt-tunni lõpphinda.
/nginx/o/2022/11/08/14948550t1hfe0f.jpg)
Börsipaketiga pisut kallim
Energeetik Kalle Kukk võttis ette ja võrdles oma eluaseme oktoobrikuu elektriarvet nii börsipaketi kui ka universaalteenuse vaates.
Kui võtta arvesse tema elektrimüüja, 220 Energia poolt oktoobris pakutud universaalteenuse hinda koos kuutasu ja käibemaksuga, siis tema oktoobri elektritarbimise juures 295 kWh (sisaldab maakütet) oleks elektrienergia kogukuluks (ilma võrgutasudeta) kujunenud 59 eurot ehk ühe megavatt-tunni kohta 199 eurot (19,9 senti/kWh).
Tegelikult Kukk universaalteenusele üle ei läinud ja kasutas jätkuvalt börsielektrit. Tema tegelik rahaline kulu oli 62 eurot ehk megavatt-tunni kohta 210 eurot (21 senti/kWh). Seega 5,7% võrra suurem, kui oleks olnud universaalteenusele üle minnes. "Oli kallim, aga mitte nii palju, kui varem meediast läbi käinud," sõnas Kukk.
Ta lisas, et võrdlus sõltub väga palju ka sellest, milline on konkreetse tarbija tegelik tarbimisprofiil ja kogutarbimine.
"Meil õnnestus vähendada kogutarbimist eelmise aasta oktoobriga võrreldes 30% ning nihutada enneolematult palju tarbimist, suisa 63%, öisele ajale. Samas oli siiski liiga palju tarbimist väga kõrgete hindadega tundidel. Seega annab veel üht-teist teha oma kulude ja energiajalajälje vähendamiseks. Sellise motivatsiooni hoidmine on minu jaoks peamine väärtus universaalteenusele või fikseeritud hinnale mitte üle minemisel. Et tegelik arve ainult nii vähe suuremaks osutus, oli positiivne lisaüllatus," rääkis Kukk.
/nginx/o/2022/11/08/14948552t1h6c9b.jpg)
Märksõna "energiasääst"
Eelnevad arvutused ei võta arvesse riigipoolset hüvitist, mille mõju on aga mõlema hinnamehhanismi juures ühesugune. Reaalsuses tähendab riigi viiesendine elektrikulu hüvitis sõltuvalt tarbimisest siiski kümnetesse eurodesse ulatuvat hinnaleevendust. Ka neile tarbijatele, kellel veel kehtib universaalteenusest soodsama fikseeritud hinnaga elektripakett.
Hüvitised on tarbijale kindlasti meeldivad asjad, kuid paratamatult oleme jõudnud ajajärku, kus kõigil tuleb hakata otsima energiasäästu võimalusi. Elektriarvet ei pisenda mitte ainult madalam kilovatt-tunni või ülekandeteenuse hind, vaid ka väiksem tarbitud kilovattide hulk.
Elektrihinna hüvitamine
Energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks kodutarbijatele on riik välja töötanud erinevad ajutised toetused. Need kehtivad tarbijatele perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023. aastal tarbitud energia eest väljastatud arvetele. Toetused on automaatsed ehk müüja vähendab juba kodutarbijatele laekuvatelt energiaarvetelt ise elektri, gaasi või kaugkütte ühikhinda.
Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh.
Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti/kWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 10 senti/kWh.
Hüvitis põhineb kodutarbija kuu keskmisel elektrienergia kulul. Näiteks kui tarbija arve elektrienergia eest oli käibemaksuta 100 eurot tarbimise 500 kWh juures, kujuneb selle kuu elektri keskmiseks käibemaksuta hinnaks 20 senti/kWh.
Toetuse abil väheneb keskmise elektritarbija kulu elektrile umbes 21 protsenti. Hüvitise saajate hulka kuuluvad ka elektri universaalteenuse tarbijad.