ESTA ALEV ⟩ Rapikusse kasvanud rannad – liiale läinud looduskaitse tulemus

Esta Alev. Foto: Saarte Hääl

"Miks on meie saarel erinevalt Gotlandist Rootsis mõõdukas loodusega kooskõlas elamine keelatud?" kirjutab Esta Alev, Rannaküla elanik kaugelt Saaremaa servalt.

Vaatasin Saarte Hääles 1. jaanuaril ilmunud loo "Kas tunneli otsas paistab valgus? Ehk Saaremaa majandus eile ja homme" juures avaldatud fotot Gotlandi saarest. Kuigi ma ei ole Gotlandil käinud, hakkasid selle pildi juures silma mõningad asjad, mis keskkonnakaitsjate arvates on Saaremaal välistatud, kuid mida mujal peetakse inimese ja looduse loomuliku tasakaalu leidmiseks.

Nimelt on pildil lage rannaäärne maastik, kus enamik tuulikuid on lähemal kui 200 meetrit merest. Rand ei ole eriti kõrge, kohati lausa märgala. Rannale lähedal on sobivad alad haritud põldudeks ja nende vahele on tuule kaitseks istutatud põõsasribad. Ranna ääres leidub piisavalt ka looduslikumaid alasid, kuid mitte lausa kuivanud kadaka- ja põõsaste rapikuid nii nagu meil Saaremaal. Kõik sellel pildil Gotlandist on inimese poolt mõõdukalt korrastatatud ja kasutatud.