AJA LUGU ⟩ Jääteele pühendati isegi tänuluuletusi

Suure väina jäätee 1980ndatel. Foto: Muhu muuseum

Nüüdseks ajaloo kolikambrisse pandud jääteed täitsid kunagi saarte igapäevaelus olulist rolli, kuigi neil liikumine tõi tihti kaasa õnnetusi.

Juba Läti Henrik kirjutab oma “Liivimaa kroonikas”, kuidas üle külmast tekkinud meresilla tuli Liivimaa piiskop 1227. aastal Pärnu jõe suudmest 20 000 rüütliga Saaremaad vallutama. Seda peetakse ka hetkeks, mil üle jää liikumine on ajalooürikutes kirja pandud, kuigi kindlasti kasutasid kohalikud elanikud jääteid varemgi.

Ja kui püha missatalitus oli ära peetud, liikusid nad jääd mööda edasi Saaremaa poole. Aga see oli suur ja tugev sõjavägi, temas oli ligi kakskümmend tuhat meest. Nad olid korraldatud lahingusalkadeks, sammusid eraldi väehulkade kaupa oma lippude all, ja kui nad ratsa ja oma regedega merejääd tümistasid, tekitasid nad otsekui tugeva äikese mürinat, mis tuli relvade kokkulöömise tärinast ning mürast, mida mehed ja hobused siin ja seal kukkudes ning ennast uuesti jalule ajades tekitasid. Jää oli ju sile otsekui klaas lõunakaare vihmavalinguist, mis selle siis üle olid ujutanud ning neile järgnenud külmamisest. Ja suure vaevaga liikusid nad üle mere, kuni nad viimselt rõõmuga Saaremaa randa jõudsid.