KADRI TÜÜR ⟩ Mida poliitikud näevad – ressurssi või mitmekesisust?

Kadri Tüür Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Taas on Eestimaal käes poliitiliste arutelude elavnemise aeg. Praegu on õige aeg mõtelda korraks kriitiliselt sellele, kas on üldse vahet, kas sõnavõtjad esindavad vasak- või parempoolsust, või isegi, kas nad lähtuvad oma tegevuses nn avalikest, rahvuslikest või hoopis ärihuvidest. Need on tänapäeval kõik üsna ujuvad orientiirid.

Seetõttu tasub minu meelest mistahes poliitilise lubaduse või probleemipüstituse juures küsida: mida selle esitajad eeldavad? Kas probleemi tuumaks on ressurss või mitmekesisus?

Näiteks raiemahtude suurendamise argumentatsiooni taustaks on vaade metsale kui puiduressursile, mitte kui mitmekesiseid ökoloogilisi suhteid sisaldavale elukeskkonnale. Kolmanda lapse sündides hüppeliselt tõusva peretoetuse eestkõnelejad näevad naise keha vaikimisi kui ressurssi, mille abil on võimalik rahvastikku taastoota. Seda, et iga indiviidi olemasolu ja eneseteostus on tähtis, nad ei näe. Väikekoolide sulgemise pooldajad näevad, kuidas kooli pidamine kulutab rahalist ressurssi, koolide säilitada soovijad aga vaatavad otsa igale lapsele eraldi.

Võib ju öelda, et selline mitmekesisuse pisiasjades tuhnimine ei vii meid ühiskonnana mingil moel edasi, aga mõelgem sellelegi, kui juba mõtlemiseks läks, kas meil on üldse vaja edasi minna? Või kuhu edasi? Ressursside ületarbimise mäetippu ja sealt alla kuristikku?