MÄLESTAME ⟩ Hobusekasvataja Sonja-Hilli Torn lahkus taevastele radadele

Aare Laine
Copy
Sonja-Hilli Torn
Sonja-Hilli Torn Foto: Erakogu

Teisipäeva hommikul lahkus taevastele radadele kõrges vanuses sitke saare naine Sonja-Hilli Torn, kes suurema osa oma elust nii hobustega kui traktoritega maad harinud.

"Kasvasin lapsest saati koos hobustega, hobused on mu elu," tunnistas Upa küla Leenarti talu perenaine 16 aastat tagasi. Saaremaal elutöö teinud kahe poja ja kahe tütre ema, 14 lapselapse vanaema ja 28 lapselapselapse vanavanaema sündis Pärnumaal kaheksalapselise pere esimese lapsena. Tema ema oli Viluveres tallimees. Tüdrukutirtsuna veetis Sonjagi suurema osa ajast tallis hobuste keskel.

Kui tüdrukukene oli juba neiuks sirgunud, pakkusid Pärnjõe ühismajandi juhid talle giidi rolli. Sonja rakendas uhked täkud vedruvankri ette, palus külalistel mugavasse sõidukisse istuda, võttis ise koha sisse kutsari toolil ja tutvustas nii kapjade plagina saatel võõrastele kodukanti.

Seda ametit talle aga kauaks ei jagunud. Õisu piimanduskoolis omandas Sonja vetvelskri kutse, kuid erialal kohe tööd ei leidnud ja peagi läks kodust 7 kilomeetri kaugusele Tootsi briketitööstusse leiba teenima. Seal pani töökale neiule silma peale Saaremaalt mandrile tööle läinud Purtsa kandi mees Meinhard Torn.

Sonja võttis saarlaselt abielupakkumise vastu. 1958. aastal kolis neljaliikmeliseks kasvanud pere Saaremaale Leisi kanti Linnuse külla. Saarel suurenes pere veelgi. Suure pere emana ei mallanud Sonja üksnes koduste toimetuste juurde jääda. Naist huvitasid ka traktorid. Karja näidismajandis oligi tal võimalus traktori rooli taha istuda.

1962. aastal võttis pere taas kolimise ette. Seekord sai Tornide uueks koduks talu Upa külas. Sonjale pakuti sealgi traktoristi ametit. Tema rõõmuks oli kodu lähedal Jürna talus tall ja sealsed hobused anti Sonjale kantseldamiseks.

Sonja Torn oli ka endiste naistraktoristide ühenduse Roolipiigad aktiivne liige. Vahetevahel päevatööst väsinuna võttis ta kodus õhtuti sülle akordioni ja võlus sealt välja lihtsaid viisikesi.

Pere pesamuna Eevi ütleb, et ema range küll ei olnud, aga kõik neli last pidid talutöid teha oskama. Ka Eevi sai juba kuue-seitsmeaastasena hobuse ree või vankri ette rakendamise selgeks.

Pensionile jäädes sai Sonja rõõmu tunda juba oma talu hobustest. Neljajalgseid oli tal tallis üksvahe paarikümne ringis. Oma hobusega on ta astunud ka teatripubliku ette. Mõni aasta tagasi nägid teatrihuvilised teda koos suksuga Kaarma maalinnal vabaõhulavastuses "Põrgupõhja uus Vanapagan".

Ajakirjanik Reet Linna on salvestanud tublist maanaisest teleloo, kus Sonja sõidutab oma uhke ATVga teletoimetajat, näidates talle karjamaal kappavaid hobuseid.

Küllap ootavad Sonjat pilvepiirilgi kaunid traavlid…

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles