Puugitõve ohver Kaspar Ühel hetkel oled terve ja tugev, teisel aga "juurvili"

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
Foto: Erik Tüür / Saarte Hääl

​Puukentsefaliidi tüsistuste tõttu juba seitse kuud halvatuna haiglavoodis lebanud saarlane Kaspar Mäeots loodab taas jalgele tõusta.

Vaikne märtsihommik Kuressaare haigla statsionaarse õendusabi osakonnas. Peaaegu kõik siinsed patsiendid on eakad inimesed, ühekohalises palatis lebaval Kaspar Mäeotsal vanust aga kõigest 39 aastat.

"Tere," ütleb voodis lebav tumedajuukseline mees. "Astuge edasi!"

Kaspari voodi peatsi kõrval on monitor elutähtsate näitude jälgimiseks ja hingamisaparaat, voodi kõrval aga teine, kaasaskantav hingamisaparaat ja veel üks masin – aspireerimiseks ehk hingamisteedest üleliigse vedeliku eemaldamiseks.

KASPARI VOODI KÕRVAL on monitor elutähtsate näitude jälgimiseks, hingamisaparaat ja ja veel üks masin hingamisteedest üleliigse vedeliku eemaldamiseks.
KASPARI VOODI KÕRVAL on monitor elutähtsate näitude jälgimiseks, hingamisaparaat ja ja veel üks masin hingamisteedest üleliigse vedeliku eemaldamiseks. Foto: Erik Tüür / Saarte Hääl

Oma asemelt saab Kaspar jälgida televiisorit ning vaadata seinale riputatud fotosid oma õdedest-vendadest ja kahest pojast. Seinale kinnitatud sildil on kirjas päevakava: "7–7.30 hommikune korrastus, 10–10.30 keeramine vasakule küljele, 12 füsioteraapia, 15–15.30 keeramine paremale küljele, 18.30–19 õhtune korrastus. 22–22.30 unering, 1.30 ja 3.30 kontrollringid."

Me ei ole Kaspari ainsad külalised – tema isa Jaanus Mäeots käib poega vaatamas kaks korda päevas – hommikul ja pärast lõunat.

"Hommikul on Kaspar puhanum ja reipam, päeva peale kipub aga väsima," lausub Jaanus.

"Ühel hetkel oled sa terve inimene, kel on ilus kodu ja oma ettevõte, ning siis muutud tundidega lihtsalt juurviljaks ilma, et saaksid sinna midagi teha," võtab Kaspar ise oma loo kokku.

Neli nädalat koomas

Lähedased iseloomustavad Kaspar Mäeotsa kui lõbusa loomuga ja suhtlemist armastavat meest. 10- ja 4-aastase poja isa ning omaenda kulleriteenusefirmas tegutsenud ettevõtja elu muutus järsku mullu 5. augustil. Vastu hommikut ärkas Mäeots tundega, et tema parem kehapool oleks justkui halvatud.

"Ma ise arvasin, et küllap oli mul insult," märgib Kaspar.

Mees toodi ruttu Kuressaare haiglasse, kus tema olukord aga kiiresti üha hullemaks muutus. Arstide hinnangul oli Kaspari seisund kriitiline, mistõttu pandi ta kunstlikku koomasse ja viidi kopteriga Tallinna haiglasse. Seal diagnoositi saarlasel raskekujuline puukentsefaliit.

Kuna puugihaigus põhjustas Kaspari ajus tõsise põletiku, ei andnud arstid talle elulootust üle paari päeva. Põletik siiski taandus, kuid meedikud ei suutnud Kasparit kunstlikust koomast äratada.

Neli nädalat pärast koomasse viimist hakkas Mäeots siiski tasapisi teadvusele tulema. Selleks ajaks oli ta pealinnast tagasi Kuressaare haiglasse toodud.

"Esimest momenti, mil teadvusel olin, ma ise ei mäletagi," tunnistab Kaspar.

Peaaegu surnud mees

Koomast ärganud, selgus kahjuks, et mehe kehaosad olid suures osas halvatud. Samuti ei suutnud ta enam iseseisvalt hingata.

Kontakti arstid ja lähedased Kaspariga siiski said. Kui algul pilgutas Mäeots märguandeks vaid silmi, siis hiljem suutis ta juba ka lühikesi vastuseid anda.

Järgmistel kuudel hakkas Kaspar haigekassa pakutavate taastusraviteenustena saama massaaži ja füsioteraapiat.

Mis on Kaspari seisundis selle seitsme kuu jooksul muutunud? Väga palju.

"Esialgu tembeldati mind ju peaaegu surnuks, aga ometi jäin ellu," ütleb Kaspar. "Järgmine prognoos oli, et jään lolliks. Aju olevat nii kahjustunud, et enam pole midagi teha."

Kui Mäeots aga taas rääkida suutis, selgus, et tema mõistusega on siiski kõik korras. Kõne, tõsi küll, on mehel siiani aeglane ja vaevaline.

Isa Jaanuse sõnul lebas poeg algul pikali nagu nott, ent tänu igapäevasele füsioteraapiale, massaažile ja Kaspari enda tahtejõule on toimunud suur areng.

Kõigepealt suutis Mäeots liigutada ainult varbaid, nüüd aga juba mõlemat jalga. Samuti saab ta oma puusi tõsta. Käed on Kasparil praegu endiselt liikumatud, välja arvatud vasaku käe pöial. Mees pingutab selle nimel, et käed ja ülakeha samuti liikuma saada.

"Närvide taastumine tahab treeningut ja seda ilmselt päris pikalt," nendib Kaspar.

Mäeotsa kõrile on paigaldatud trahheakanüül, mis on ühendatud hingamisaparaadi külge.

Praegu saab Kaspar mingil määral juba ise hingata, kuid suurema osa tööst teeb ära siiski hingamisaparaat.

"Mu enda hingamine, mis veel alles jäänud, on väga pinnapealne," ütleb Mäeots.

Selleks, et Kaspar ei peaks olema voodisse aheldatud, sai ta paar nädalat kasutada portatiivset ehk kaasaskantavat hingamisaparaati. Paraku läks see rikki ning seetõttu oli Kaspar sunnitud taas tavalist hingamisaparaati kasutama.

Tänu pere tugevale initsiatiivile ja koostööle haiglaga sai Kaspar eelmisel nädalal uue kaasaskantava hingamisaparaadi. Selle seadme abil asub mees õppima oma hingamisvõimet taastama, samuti ei pea ta siis ilmtingimata kogu aeg voodis lebama, vaid teda on võimalik palatist ratastoolis välja viia.

Hingamisaparaadi tõttu Kaspar praegu veel ise süüa ei saa. Meest toidetakse spetsiaalsest pudelist, läbi sondi, mis toidu otse makku viib.

"Loomulikult tunnen ma söömisest ja tavalisest toidust puudust – ma ei ole seda ju seitse kuud saanud," tõdeb Kaspar. "Nüüd juba tasapisi proovin vett, mahla ja smuutit juua."

Inimese jaoks, kes peab kogu aeg voodis lebama, tunduvad päevad väga pikad. Mis aitab Kasparil vaimu värske hoida ja meelt lahutada?

"Vaatan telekat – muud ma ju teha ei saa," vastab Mäeots.

Vajab annetajate abi

Pärast nelja kuud Kuressaare haigla intensiivravi- ja seejärel sisehaiguste osakonnas elab Kaspar juba kaks kuud statsionaarse õendusabi osakonnas.

"Siin viibimine maksab ravikindlustatud isikule ligi 500 eurot kuus, teise poole tasub haigekassa," märgib Jaanus Mäeots. "Ka ravimite eest peame ise maksma."

Selleks, et detailselt kindlaks teha, kui suured on entsefaliidi tõttu tekkinud kahjustused ning kui kaua taastumine aega võtaks, vajab Kaspar isa Jaanuse sõnul põhjalikke uuringuid.

"Näiteks oleks tarvis teha kurgu-, neelu- ja kopsu-uuringud, kahjuks aga see võimekus Kuressaare haiglal tehnilistel põhjustel puudub," tõdeb mehe isa Jaanus Mäeots. "Samuti ei ole me Eestis siiani leidnud haiglat, kus seda teha saaks. Kõik haiglad on siiani vastanud eitavalt."

Jaanuse sõnul vajab poeg ka spetsialisti abi, kes aitaks tal hingamisaparaadist vabaneda. "Kaspari taastusravile tuleks praegusest palju rohkem rõhku panna, paraku aga ei taha Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus trahheostoomitoruga ja hingamisaparaati kasutavaid patsiente vastu võtta," lausub Jaanus Mäeots.

Just neil põhjustel uurib pere ka välismaal pakutavaid võimalusi.

Tervenemine kestab aastaid

Kaspari Austraalias elav vend Kaarel on lugenud uuringuid, mille järgi võib entsefaliidihaige inimese taastusraviprotsess kesta isegi aastaid ning parima võimaliku tulemuse võib anda intensiivne taastusravi, mis hõlmab neuroloogiat, tegevusteraapiat, kõne- ja keeleteraapiat, kaasates toitumise ja neuropsühholoogia spetsialiste.

"Seda me Kasparile soovimegi – intensiivset ja efektiivset taastusravi," kirjutab Kaarel oma Facebooki postituses, kus palub inimesi Kaspari peret võimalusel rahaliselt aidata.

Selleks, et vend oma raviprotsessis õigeid teenuseid saaks ning oleks võimalik Kaspari pikaajalise taastusravi ja füsioteraapia eest maksta, asutas Kaarel Gofundme veebilehel Kaspari heaks fondi.

Kaarel paneb inimestele südamele, et juhul, kui neil endil pole võimalik annetust teha, jagaksid nad Kasparist kirjutatud postitust Facebookis.

Esmaspäevaks, 20. märtsiks on Kaspar Mäeotsa heaks loodud fondi annetatud 20 865 Austraalia dollarit ehk 13 105 eurot.

Kaspar ja tema pere on tänulikud iga annetuse eest. Ühtlasi paluvad nad kõigil, kel on teavet või kogemusi, mis võivad Kaspari taastumisele kaasa aidata, tema perega ühendust võtta aadressil kaspartbe@gmail.com.

AITAME KASPARIT!

Kaspar Mäeotsa tervenemist saab toetada Gofundme veebilehel või siis pangaülekandega: KAAREL MÄEOTS, EE552200221013940871

Puukentsefaliiti saab vältida vaktsiini abi

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1– 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.

Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.

Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel.

Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest. Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.

Tagasi üles