/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
Lilbi küla kõige järsemas väliskurvis laiub kiviaia taga hoov täis autosid. Enamus neist esmapilgul Volvod. Ilmselt on siinses töökojas tegutseva Keevitusmehe, kodanikunimega Toomas Rahneli lemmikautomark just see. Aga kes teab.
Kindlasti ei tähenda see samas, et Toomas üksnes Volvodega töötaks. Tema töötab sellega, mis talle tööks tuuakse. Olgu see Volvo või hoopis futuristlik isejuhtiv sõiduk, millest – tõsi küll – kuuleb lähemalt mõnes teises loos. Keevitusmehe töökoda tegutseb Toomase sõnul lähemalt kahe suunaga: motospordifabrikatsiooni ja üldiste metallitöödega. Õppinud keevitajale pole ses osas keerulist midagi ja tööst seni puudust ei ole tulnud.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/24/15217414t1haac0.jpg)
Parasjagu ongi tal töökojas turvapuuri ootel kaks rallikat. Üks neist jääb Saaremaale, teine läheb Viljandisse. Toomas toob näite, et üle-eelmisel aastal oli tal Saaremaal vaid kolm tööd. “Enamus läks mandrile, osa Soome ja Rootsi läks ka paar tükki,” loetleb ta.
Ruumikas ja töökoja kohta väga korras ruumis tahapoole liikudes avanebki vaade tema kahele praegusele tööle. “Siin on näiteks E36 kupee. See on kümme pluss aastat rada sõitnud ja oli aeg uuenduseks. Puuri lõikas välja eelmine omanik, siin fabritseerisin uue kardaanitunneli, põhja, küljekarbid... ja nüüd praktiliselt hakkabki kerepool valmis saama,” räägib ta õhinal oma tehtut näidates. “Siis läheb uus puur sisse!”
Aasta algus oli toimekas
Teisel töökojas seisval autokerel on samuti nii palju tööd ja tegemisi juba tehtud, et tarvis on sealgi veel turvapuur paigaldada.
/nginx/o/2023/03/24/15217439t1h4512.jpg)
“Aasta algus on päris toimekas olnud ka selle poolest, et oleme välitöödel käinud – just metsatöödel. Harvesterid “lähevad pooleks” ja siis mehed helistavad, et kas saaksid kohe tulla,” põhjendab ta.
Mis puutub turvapuuridesse, siis need tuleb oskajal keevitajal suhtkoht nullist kokku panna. FIA poolt on Toomase sõnul küll teatud reeglid ette antud, aga iga auto on ju erineva kujuga. “Põhiliselt puudutavad reeglid mingisuguseid ühendusi mingisuguste konkreetsete kohtade peal,” nendib ta.
Keevitaja eriala lõpetanud, on metallitöö Toomasele alati huvi pakkunud. Rallipool on algul tema jaoks küll rohkem hobi olnud, kuid tihtilugu kipub ju nii minema, et hobist kasvab välja päevatöö. “Kõigepealt tegin endale, siis mõnele semule ja nõnda see tööle läks. Hakati helistama, et tee mulle ka,” märgib ta.
/nginx/o/2023/03/24/15217441t1hf994.jpg)
Klientide hulgas on Toomasel igat sorti tegijaid – suuremaid ja väiksemaid. “Eks igaüks, kes tööd toob, arvab, et ta on rallisõitja,” muheleb ta heatahtlikult. “Kõike leidub!”
Jooksvalt tuleb Keevitusmehel tegeleda ka kõiksugu muude metallitöödega.
Puhtalt autospordile ta seni spetsialiseerunud siiski ei ole. Toomas teeb näiteks ka kohalikele laevaehitajatele metallitöö osas alltöövõttu. “Igal rindel saab toimetatud,” nendib ta. Põhiliselt tegutseb noor mees üksi, vahel käib mõni sõber abiks.
Toomas tõdeb, et tõepoolest, peamiselt teataksegi teda ja ta tööd tänu tema valmistatud turvapuuridele. Kõigele muule peab ta ise veidi rohkem reklaami tegema. Sotsiaalmeedia on ses osas teataval määral abiks, sest sinna annab postitada nii tehtud töid kui ka käsil olevaid projekte.
Kui kellelgi on vaja, leitakse Toomas mingi ime läbi ikka üles. Enese eest räägivad tehtud tööd ise. “Ringkonnas kõik teavad kõiki. Vahel on mõnel tegijal tööd rohkem, mõnel vähem. Ja siis üldjuhul helistatakse üksteisele, kutsutakse appi,” märgib ta. “Eks hea töö räägib enda eest ja kliendid viitsivad siis ka kaugelt kohale sõita,” tunnistab Toomas. “Paljudele meeldibki just eriti Saaremaale kohale sõita!”
Suvitajad guugeldavad keevitajat
Kliente Toomasel tõesti õnneks jagub. “Ei saa kurta. Kui ma need tööd ära teen, siis läheb juba natuke rahulikumaks, äkki saab isegi väikse kevadpuhkuse teha,” sõnab ta. “Siis panen jälle paar pilti üles ja töö ehk jätkub,” naerab ta.
/nginx/o/2023/03/24/15217444t1hcffd.jpg)
Suures pildis pole tema jaoks väga suurt vahet olnud, mis aastaaeg või hooaeg parasjagu on. Suvi erineb tema jaoks kindlasti selle poolest, et kui otsida internetis keevitajat Saaremaal, kargab ta nimi ja kontakt otsijale kohe teiste omasuguste seast esile.
Suvel “guugeldavad” teda nimelt Saaremaal viibivad suvitajad, kes tulevad teinekord suhteliselt veidrate soovidega – Keevitusmees võiks näiteks nende murutraktori korda teha. Keevitusmees siis küll imestab korra, kuid töö teeb ikka ära.
“Suvisel ajal tuleb üldist metallitööd rohkem, sügis ja aasta algus on jällegi aktiivne puuritööde poolest. Tuunitakse omale uueks hooajaks autosid,” räägib ta. “Mai lõpus saavad viimased kered otsa. Kes hakkab suvel ehitama, see hakkab, aga jah – kogu aeg on midagi ikkagi teha.”
/nginx/o/2023/03/24/15217458t1h34ab.jpg)
Omal alal tegutseb Keevitusmees Toomas juba neli aastat. Seda siis omal käel toimetades. Puhtalt keevitamisstaaži on tal rohkem. “Kümme aastat!” teatab Toomas. “Kunagi lõpetasin kooli ära, siis läksin Baltic Workboatsi tööle, seejärel olin pea viis aastat Norras, kus ehitasin tööpaate. Ja siis... pakkisin asjad kokku ning tulin siia,” loetleb ta oma seniseid tegemisi.
Töökoja Lilbis pani hakkaja keevitaja Toomas Rahnel puhtalt oma rahadega püsti. Hiljem, kui ta oma ettevõtte lõi, sai ta ka starditoetuse, mis tal parasjagugi “käsil” on.
“Sealt tuli väike toetus, et seadmeid osta ja natuke areneda,” tähendas ta. Ses suhtes, et Toomasel päris oma töökoda juba olemas on, on tal seis väga hea – ei pea muretsema seepärast, et mistahes keerulisel ajal oleks vaja kellelegi ka ruumide eest renti maksta. “Saab vaikselt rahus oma asja toimetada,” tähendab Toomas.