Terit. No mis ta põle nüid ikka lahti! Voata kui elus inimestest änam jõud üle ep köi, siis võetse surnud ambu ja kukutse neid järama.
MUHU UUDISSED ⟩ Juhanist ja Juhani palgest
Inimesed, kis põle masu Tooma Juhani roamatumi lugengid, leidvad äkist, et ta poolik pale änam kirjanike liidu maja seena peale ep sünni. Alles sie olli, kut uus “Suvitajate” vilm kinud rahvast täis tõi ja neh, “Siin me oleme” vilmi lauseid õegatse tänase päävani sii ning sial. Ja muist nendest oo tõepärast Juhani kirja pantud oln.
Ma kut kange laulusõber mõtlesi kohe irmuga, et tia kas nüid lähtvad võtvad Talina lauluväljaku pialt selle Gustav Ernesaksa kua maha. Taa ju tegi Smuuli sõnade piale maailmatuma jäo laulusid ja isegid ühe ooperi. Ja kas “Saaremaa valss” kuulutatsegid suomlaste lauluks. Sest selle sõnad sai Valgre ju ometiks Vaarandi kääst ja Vaarandi olli Smuuli naene. Ja seltsis neid seda küüditatute moni kirja panema sunniti. Ja kas nie omal aal antud Smuuli reemiad korjatse kua nüid tagasi äkist? Uijee! Suame ikka nähe, mis suama akkab, aga viimane jäeb ikka nägemata. Neh, kallis aeg! Justkut ilmas-muas änam muud muret põlekskid.
Ma ütle, mis tõsi – tehku ete just mis tahes. Ja ma usu, et Smuul ise oleks just nõnnasamma arvan. Ja oleks lava jaare istun ja oma muikus moega mõned kenad salmid sest kirjutan. Ja ikka nõuksed, mise sisust kohe aru ep suagid ja misest mõni ep akkagid aru suama, sest kui sa õiged Muhu nalja ep mõika, siis jäeb pool poslori soole aru soamata.
Põle oln teist nõukest kirja-
miest, kis merd nii läbi ja lõhki tunneks ja tiaks. Mõni kuulutab kangest, et Smuul olli kole punane ja Stalini usku. Jah-ei-ei! Smuul olli tükkis mereusku ja täma jumal es oln mitte Stalin, olli tükkis Hea Meremeeste Hoidja. Ja nie, kis kangest Smuuli kiruvad, tehku omale enne selgeks, kis sõuke Hoidja viel olli.
Nõnna et tehku nie omast arust kanged kirjamehed sial Talina linnas selle Juhani poole palgega just mis tahes. Ega muhulased ep oska siikohtas muud vastu ütelda kut just Smuuli oma Mardi Riste sõnadega: “Sind soab laulu sisse seisma pandud kut kirgu äbiposti. Ja see oo ullem kut vangimaja. Vangimajast soad sa ämma löömise eest varsti lahti, aga laulu sees sa seisad sada voastat ja ükski palumine sind sealt lahti ei lase. Nõnna.”
Neh, laulumeistrid oo Muhus oln enne ja pärast Tooma Juhanid küll ning viel ja küll sie Juhani palgejänt laulu sisse suab kua. Mõuke sie laul täpsest tuleb, juu sie sial kirjanikkude majas varsi äe otsustatse kua.
Vat sõuksed lood. Olge siis munuksed!