/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/05/17/15328565t1hf7fd.jpg)
Uudishimu pole patt, kuulutab ühe Eesti bulvariväljaande reklaamlause. Sõltub asjaoludest.
JUHTKIRI ⟩ Mure vs. uudishimu
Maailma mõistmise ja arengu mõttes oleksid inimkonnal tulevikuväljavaated uudishimuta kaunis nigelad. Soov teada saada, kuidas miski toimib või, vastupidi, miks ei toimi, on aidanud meil tundma õppida nii iseennast kui ka ümbritsevat maailma.
Kui aga heita uudishimu kõlbluse kaalukausile, muutub asi keerulisemaks, mängu tulevad üldised, ühised ja isiklikud huvid, mis teatud puhkudel võivad olla üksteist toetavad, aga sageli hoopiski vastandlikud.
Tuletame meelde kasvõi hiljutist diskussiooni avalikust ruumist reaalajas pilti edastavate veebikaamerate üle.
Omal ajal nende käivitamise taga olnud hea tahe ja altruism väänati ühe ametkonna poolt paragrahvidest tangidega vaat et kuritegelikuks vuajerismiks.
Jälgimine ja jälitamine ei meeldi ilmselt enamikule meist. Aga teatud olukordades on see põhjendatud ja isegi ehk tarvilik. Näiteks laste turvalisuse huvides.
Tänapäeval on juba üsna tavaline, et ühes kooliminekuga algab lastel ka mobiiltelefoni kasutamine.
Kooliaeg annab lastele ka suurema iseseisvuse, nii liikumiseks kui ka otsuste tegemiseks. Muretsevate lapsevanemate rahustamiseks on loodud rakendused, mis telefoni abil lasevad neil jälgida lapse liikumist ja teda isegi pealt kuulata.
Siin peitub paraku oht, et oma lapse turvalisuse nimel võidakse hakata rikkuma kellegi teise õigusi privaatsusele. Ehk siis jälgi, aga anna sellest vajadusel ka teada.