:format(webp)/nginx/o/2023/02/27/15169945t1h306b.jpg)
“Suvi on tulekul ning peagi on ka noortel esimesed töökogemused käes. Oma tänases loos avan laiemalt, mida palganumbrid endas peidavad, ja annan paar soovitust, kuidas planeerida palka nii, et raha jätkuks kuu lõpuni ning miks mitte ka talvise reisi jaoks. Rahaasju tuleb planeerida ja eesmärke seada läbimõeldult, teha õigel ajal õigeid valikuid, samuti olla valmis ootamatusteks,” kirjutab Saaremaa gümnaasiumi abiturient Maria Anett Allikveer
Millest palk koosneb? Tööle minnes lepib töötaja tööandjaga kokku töö, palga suuruse ja muud tingimused. Mainitud tingimused pannakse kirja töötaja ja tööandja vahelisse lepingusse, mis eelistatult võiks olla kirjalik, et hiljem vaidluse korral olla tõestusmaterjaliks. Põhipalga suurus peab olema töölepingus kirjas kas siis tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgana. Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult siis, kui mõlemad pooled on selles kokku leppinud. See tähendab, et ka palga vähendamiseks peab tööandja töötajalt nõusoleku saama. Kuna töölepingusse pannakse kirja põhipalgana brutopalk, siis tuleb teha vahet mõistetel “brutopalk” ja “netopalk”.
Mis on bruto- ja mis netopalk?
Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud maksud: tulumaksu (20%), töötuskindlustusmaksu (1,6%) ja neil, kes on liitunud pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, arvestatakse maha kogumispensioni maks (2%).
Netopalk on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist töötaja pangakontole üle kantakse. Kõik tundub justkui väga lihtne, sest palk jõuab üldjuhul kord kuus pangakontole ning sealt on maksud juba maha arvatud, kuid vaatame nüüd tööandja poolt.
Tööandja jaoks on kulutused samale palgale hoopis suuremad, sest samale brutopalgale lisandub sotsiaalmaks (33%). Ehk kui tööandja kulu on 1500 eurot, siis sellest 1121 eurot on brutopalk ja töötajale jääb kätte 995 eurot. Samuti tuleb mõista, et tänu sellistele maksudele saab riik pakkuda elanikele tasuta haridust, haigekassa kindlustust, erinevaid toetusi, pensioni ja palju muud. Selleks, et paremini mõista Eesti maksusüsteemi ja tööandjat, soovitan uurida järgnevaid veebilehti: minuraha.ee; emta.ee; kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator. Nendest allikatest on saadud ka praeguse loo inspiratsioon ja andmed.
Tavaline palk targaks palgaks
Kuidas muuta tavaline palk targaks palgaks? Kõik saab alguse rahaasjade planeerimisest, mis sisaldab endas kulude-tulude kirjapanekut. Mõnikord võib juhtuda, et kulud ja tulud on võrdsed ning säästmiseks raha üle ei jää. Sellisel juhul tuleks üle vaadata, kas kõik kulud on ikka vajalikud või saab mujalt sama kvaliteetseid tooteid lihtsalt odavamalt.
Teine võimalus on tekitada endale lisasissetulek, mis on tänapäeva infoajastul kõigi jaoks kättesaadav. Eestis on näiteks 50% klubi, kus inimesed suudavad panna 50% sissetulekutest kõrvale. Esialgu võib selle protsendi suurus ehmatada, aga see kõik on võimalik. Kui see tundub esimese korraga liiga suur amps, siis võib alustada harjumusest säästa oma sissetulekust 10%–20%, juba see on väga suur samm. Oluline on seada endale eesmärk ja seda siis järjepidevalt järgida.
Kõrvalepandud raha kasutamiseks on palju võimalusi. Esimese näitena toon raha paigutamise meelerahufondi, kust ootamatute väljaminekute korral vahendeid võtta. Meelerahufond tähendab ilma pangakaardita lisapangakontot, mille ülalhoidmine on paljudes pankades tasuta, või sularaha säilitamist.
Teine võimalus on investeerida, kuid investeerima ei pea kohe aktsiatesse, kinnisvarasse või laenudesse, kui see teema tundub võõras. Investeerida saab ka enese arendamisse, tervisesse või lastesse. Tuleb tõdeda, et toodud näited on vaid üksikud ning tegelikult leidub igapäevaelus kohti, kuhu panustades saab muuta oma finantsilist käekäiku ja elujärge paremaks.