/nginx/o/2023/06/19/15401917t1h9dff.jpg)
Nii põuast kevadet kui tänavu paljud põllumehed isegi ei mäleta. Mida sa, hing, teed, kui maha külvatud hernetaimed ulatuvad konnale vaevalt rinnuni ja vihmalootust pole. Või kui lihtsalt pole, millest silo või heina teha. Ka maasikasaak jääb sel suvel kesiseks, sest mari vajab paisumiseks peale päikese ka vihma.
Kui potipõllumehed kastavad oma peenraid ja kasvuhoonet kraani- või kaevuveega, siis kes see jaksab põlde kasta! Kaevuvettki ei pruugi peenramaa jaoks jaguda, sest paraku on tänavuse vihmavaese kevade ja suve haku tagajärg see, et paljud salvkaevud on kuivad.
Kuna seda on aga juhtunud varasematelgi aastatel, oskavad inimesed selle probleemiga juba arvestada.
Nüüd pühapäeval viimaks see kauaoodatud vihm lõpuks tuli. Kahjuks aga vaid kohati ja sugugi mitte piisavalt, et loodus ja kõik see, mis inimene kasvama pannud, janu täis saaks. Ka maastikutulekahjude oht püsib endiselt.
Ehk tuleb vihma siiski veel? Mine tea, loota ju võib.
Aga küllap peab ka seekord paika rahvatarkus: kui mitte enne, siis jaanipäevaks hakkab ikka vihma sadama. Mitte et Saaremaale jaani tähistama saabuvad külalised sellest just vaimustuses oleksid.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)